Kasutaja:Vaher/Märkmed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
91. rida:
== Tunnetus ==
Tunnetus on laiem mõiste kui teadmine. Tunnetuseks võib pidada igasugust
Tundma-tüvi tähendab ka sugulaskeeltes nii aistimist kui ka kogemist, mõistmist jms. Mulle on kohati tundunud, et see on isegi tavakeele tore vimka filosoofilise pruugile - viimane üritas "tunnetust" rafineerida, abstraheerida, destilleerida puhtkognitiivseks, aga tavakeeles on sellel just tugev kehastumuslik varjund ("tunnetab autot/viiulit/sõna"), osutades sellele, et ka tolle puhtkognitiivse juured on kehas, ning käänates filosoofia tagasi vaimu-tagailmadest.
Juttu oli sõna "tunnetama" (mitte "tundma") filosoofilisest tähendusest. "Tunnetama" on 20.
Kahetähendusega:
kahetähenduslikuks: 1. filosoofias sks 'erkennen'-i vaste, st u teadmise saavutamise protsess; 2. tavakeeles sisuliselt 'tundma' synonyym. Jaak Kangilaski "Lehmad tunnetavad kevadet" KK 1985 nr 9. Hiljem on Bruno Mölder veel asja üle arutanud (KK-s nr 6, 2014). Aga kumbki vist mitte eriti ajalukku süüvides. Uku Masing (ei mäleta, kus) on nurisenud sõna üle (vist pidades Erkenntnis'i paremaks vasteks "äratundmist"). Walter Freymanni eestikeelne "Tunnetusteooria põhiprobleemid" ilmus 1924.▼
1. filosoofias sk 'erkennen'-i vaste, st u teadmise saavutamise protsess;
cognition- tunnetus; knowledge - teadmine▼
2. tavakeeles sisuliselt 'tundma' synonyym. Jaak Kangilaski "Lehmad tunnetavad kevadet" KK 1985 nr 9.
knowledge't jne saab eesti keelde kahe vastega tõlkida. Nimelt, et tunnetuse alla mahub nii mõistelis-propositsionaalne tunnetus ehk teadmine; nagu ka meeleline tunnetus (taju ja aisting). Aga tavakeeles tõesti "tunnetus" tähendab eeskätte intuitiivset s.o kaemuslikku, aimamisi tunnetust. Kuid filosoofiline tähendus peaks olema vanem, tavakeelne uuem. Tegu niiisiis üle käte läinud terminiga. (Üks teine, mu meelest lausa ohtlikult üle käte läinud termin on "mõiste"▼
▲
▲cognition- tunnetus; knowledge - teadmine
▲knowledge't jne saab eesti keelde kahe vastega tõlkida
eesti "tundma" n-ö liigendab maailma teisiti kui "feel", "fühlen", "tšuvstvovat'". "Kas sa teda tunned?", "ma õpin maailma tundma", "Ta tunneb oma tööd" jne on kõik n-ö kognitiivsed. 20. saj algul ei olnud "tundma" aistingulis-taktiilsed tähendused küllap nii tugevad. Sestap loodigi Erkenntnisi jaoks sõna tundma-tüvest. Aga nüüd öeldakse järjest enam "Kas sa teda tead", "ta teab oma tööd" jne. Ja lõpuks on haridusbüroktaatia jaoks tekitatud jõle sõna "teadmus". nägin ust sildiga "Teadmussiirde keskus".▼
▲
|