Isikukood: erinevus redaktsioonide vahel

Isikukood Eestis juurutati 12. oktoobri 1989 Eesti NSV Plaanikomitee määrusega nr 121 (Eestis toimus NSV Liidu ülene pilootprojektproovijuurutamine). Isikukoodi andmekoosseis ja kontrollnumbri arvutusvalem on praktiliseltpeaaegu muutumatult olnud määratud järgmiste standarditega:

Eesti isikukoodi moodustamise ja andmise kord on määratletud siseministri määrusega<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/122122017017 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032012004?leiaKehtiv]</ref>. Igal isikukoodi 11. numbril on isikukoodi omaniku suhtes järgnev tähendus:

[[Andmekaitse Inspektsioon]]i selgitusel ei kuulu isikukood seaduse kohaselt delikaatsete isikuandmete hulka ja seega pole seda põhjust varjata enamrohkem, kui näiteks inimese nime või sünniaega.<ref>[http://www.postimees.ee/112193/andmekaitse-inspektsioon-isikukood-ei-ole-salajane-teave Andmekaitse inspektsioon: isikukood ei ole salajane teave]</ref>

Eesti isikukoodi eripära on, et see on disainitudloodud avalikuna. Taavi Kotka on kommenteerinud, et "isikukood„isikukood – see on sinu '''digitaalne nimi'''<ref>{{Netiviide|Autor=Taavi Kotka, Marta Jaakson|URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2014/04/10/kotka-ehitame-riigi-mis-mahub-igauhele-taskusse|Pealkiri=Kotka: ehitame riigi, mis mahub igaühele taskusse|Väljaanne=Äripäev|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>"”. Pelgalt isikukoodi teades ei osutu võimalikuks teise inimese hankida kohta oluliselt rohkem teavet kui ilma isikukoodita. Seevastu näiteks USA SSN (''Social Security Number'')<ref>{{Netiviide|Autor=CC|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Social_Security_number#Identity_theft|Pealkiri=Social Security Number, Identity Theft|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ja mitme teise riigi isikukoodid on disainitudloodud '''paroolina''', ehk siis numbrit teades toimub [[autentimine]] ja küsijal on võimalik saada ligipääs andmetele, millele varem ligipääsu polnud. See teeb säärased "isikukoodid"„isikukoodid” haavatavaks andmeleketele.

* "1", kui 1800. ... 1899. a sündinud mees

* "2", kui 1800. ... 1899. a sündinud naine

* "3", kui 1900. ... 1999. a sündinud mees

* "4", kui 1900 ... 1999. a sündinud naine

* "5", kui 2000. ... 2099. a sündinud mees

* "6", kui 2000. ... 2099. a sündinud naine

* "7", kui 2100. ... 2199. a sündinud mees

* "8", kui 2100. ... 2199. a sündinud naine

Varem, kui ühtne infosüsteem puudus, oli igale haiglale riiklikult määratud kõikide järjekorranumbrite (000....999) hulgas oma kindel vahemik, mille seest antudsee haigla järjest numbreid väljastas. Lisaks eksisteerisid eraldi vahemikud, millest väljastati järjekorranumbreid väljaspool Eestist sündinud isikutele.

Enne 2013. aastat kasutusel olnud haiglale eraldatud järjekorranumbrite vahemike järgi on tuletatud nön-ö "haigla„haigla tunnused" ehk järjekorranumbri kolmest numbrist kaks esimest numbrit. Nende vahemike kohta ei ole teadaolevaltteada olevalt ühtegi avalikku ametlikku dokumenti ja inimesed on tunnused ise tuletanud eri haiglates sündinud tuttavate isikukoode omavahel võrreldes. On täheldatud, et vahemiku pikkus on sõltuvuses piirkonna elanike arvuga (suuremates linnades on suuremadlaiemad vahemikud) ja tõenäoliselt on linna haiglad omavahel järjestatud mingis ulatuses tähestikulises järjekorras. Osa haiglaid (näiteks Põlva ja Võru haigla) jagavad sama vahemikku. Ei ole teada, kas vahemikke on ajalooliselt mingis osas korrigeeritud või haiglate vahel ümber jaotatud. Samuti ei ole üheselt teada loogika, mille alusel anti isikukoodi järjekorranumbrid isikutele, kes olid sündinud enne isikukoodi kasutuselevõttu.

Kuna isikukoode väljastatakse ka väljaspool Eestit sündinud isikutele (näiteks elamisloa taotlemisel), siis on nende puhul kasutatud isikukoodi väljastanud [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i osakonna tunnust või ka suuremaidlaiemaid vahemikke (näit 95...). Samuti on näiteid, kus on kasutatud (tõenäoliselt esimest) vaba järjekorranumbrit algusest (00...).

Isikukoodi kontrollnumber formeeritakse "Moodul„Moodul 11" meetodil, kasutades I või II astme kaalu:

Ungari päritolu arvutusvalemis on metoodiline matemaatiline viga, tänumille milleletõttu kontrollnumber ei suudavõimalda parandada paljusid ühenumbrilisi sisestusvigu. AntudSee fenomennähtus on leidnud kajastamist ka ajakirjanduses<ref>{{Netiviide|Autor=Laura Mallene|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/e-porgu-kadalipp-kuidas-toestada-et-sa-pole-skisofreeniahaige?id=77783596|Pealkiri=e-põrgu kadalipp: kuidas tõestada, et sa pole skisofreeniahaige|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Toomas Mölder on avalikustanud vabavaralise programmi<ref>{{Netiviide|Autor=Toomas Mölder|URL=https://github.com/ToomasMolder/isikukood|Pealkiri=Isikukood|Väljaanne=GitHub|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, millega saab leida kaksikuid, kolmikuid jne isikukoode, sääraseid, mida kontrollnumbri otstarbe kohaselt ei tohiks eksisteerida. Tuntumateks näideteks on isikukoodid 51107121760 ja 61107121760, mis erinevad vaid ühe järgu võrra, mida aga kontrollnumber ei tuvasta.

Kuivõrd täna kontrollivad infosüsteemid isikukoodi tsentraalseltkeskselt ning sageli mõne identiteedikandja pealt elektrooniliselt, siis ei ohusta mainitud metoodiline viga isikukoodi kasutatavust kuigivõrd. On teada ka teisi riike (endine Jugoslaavia<ref>{{Netiviide|Autor=CC|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Unique_Master_Citizen_Number#Checksum_calculation|Pealkiri=Unique Master Citizen Number|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>), mille väljastatud isikukoodides on esinenud probleeme.