Aruküla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Xadrezista (arutelu | kaastöö)
28. rida:
Pärast [[Vabadussõda]], aastal [[1919]] kingiti Aruküla mõis koos seda ümbritseva maa ja põldudega sõjas üles näidatud vapruse eest [[Kaarel Eenpalu]]le (aastani 1935 [[Karl August Einbund]]), kellest hiljem sai Esimese [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] siseminister ([[1921]]–[[1926]]), riigikogu esimees ([[1926]]–[[1934]], vaheaegadega), riigivanem ([[1932]]) ja [[1938]]. aastast ka [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[peaminister]]. Aruküla mõisahoone andis Eenpalu [[1921]]. aastast kasutada [[Aruküla Põhikool|Aruküla kool]]ile ning alustas ise mõisa kõrvale Hellema talu ehitamist, mis valmis [[1925]]. Koos abikaasa [[Linda]]ga aitasid Eenpalud Aruküla elanikel aleviku heakorda parandada ning kultuurielule alus panna.
 
[[1926]]. aastast on esimesed teated aedlinna rajamise plaanist Aruküla männikkussemännikusse, mis jäi üle mõisamaa jaotamisel kohalike talupoegade vahel. Põllutöödeks sobimatu männikualune jaotati mõne hektari suurusteks aianduskruntideks. Suur osa krunte andis riik vastutasuks Saku suvituskoha krundiomanikelt ära võetud maa eest. [[1927]]. aastal asutasid aktiivsemad noored Aruküla talupidajad, krundiomanikud ja elanikud Kaarel Eenpalu abiga [[Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus|Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse]] (ÜENÜ) Aruküla osakonna, mis hakkas korraldama kultuurilist ja sportlikku elu Aruküla asunduses. [[1929]]. aastal luhtus vastrajatud aedlinna värskete krundiomanike plaan asutada Aruküla Aedlinna Selts, mis ühendaks endisi Saku Suvituskoha Heakorra Seltsi liikmeid, kes olid vastutasuks oma maa eest saanud krundi Arukülas. Seltsi vigane põhikiri saadeti registreerimisele äraütlemisega tagasi.
 
[[Pilt:Aruküla_pärnaallee.jpg|pisi|Aruküla pärnaallee<br /><small>Foto: Henri Reeder</small>]]