Eesti merevägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
191. rida:
Mereväe esimene dessant viidi läbi [[Kunda]]s 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas [[Utria dessant|Utria dessandis]] ning [[Laagna lahing|Laagna]], [[Narva lahing (1919)|Narva]] ja [[Riia lahing (1919)|Riia lahingus]]. Sõja lõpuks oli mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales merejõudude koosseisus [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] üle 150 aluse.
1925. aastal koliti seni kaubasadama nurgas seisnud sõjalaevad üle vahepeal piisavalt korrastatud [[Miinisadam]]asse, mis nimetati Sõjasadamaks.
Aastal 1937 said merejõud omale esimesed allveelaevad [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ja [[Lembit (allveelaev)|Lembit]], mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.
196. rida ⟶ 198. rida:
'''Merejõudude koosseis 1940:'''
*Merelaevastik (kuni 1. aprillini Merelaevastiku Divisjon)
**[[Allveelaevade Divisjon]]
**Vahilaevade divisjon
**Traaler-veeskjate divisjon
*[[Eesti merekindlused|Merekindlused]]
*[[Peipsi Laevastiku Divisjon]] [[Tartu]]s
*Mereväe õppekompanii (endine [[Mereväe Ekipaaž]])
| |||