Põlva: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
27. rida:
[[Põlva kirik]] valmis lõplikul kujul [[1460]]–[[1470]]{{lisa viide}}.
Põlva kiriku ja kirikumõisa (''Pölwe'') juurde tekkis väike alevik juba [[19. sajand]]i teisel poolel. [[1907]]. aastal asutati Põlvas haridusselts. [[1910]]. aastal ehitati valmis seltsimaja. [[1931]]. aastal avati [[Põlva raudteejaam]], mis elavdas Põlva majanduselu. Esimese Eesti Vabariigi ajal jäi Põlva elanike arv siiski tagasihoidlikuks.
[[Suvesõda|Suvesõjas]] algas Põlva vabastamine kommunistidest [[1941]]. aasta [[6. juuli]] keskpäeval. Võeti üle vallavalitsus, postkontor, miilitsajaoskond ja teised avalikud asutused. Nende asutuste kommunistlikku võimu kandvad juhid vangistati. Sama päeva õhtupoolikul asus tegevust juhtima metsavend kapten Rein, kellel oli õnnestunud Venemaale viidavast [[Petseri Laskurpolk|Petseri Laskurpolgust]] eemalduda, kui viimane pärast puhkuspeatust Mõla orus asus rännakmarssi [[Irboska]] suunas jatkama{{lisa viide}}.
36. rida:
Ettevalmistatud ja oodatud lahing jäi seekord tulemata, aga [[16. august]]il [[1944]] langes Põlva uuesti [[Punaarmee]] kätte{{lisa viide}}.
Põlva arengule ja rahvaarvu kasule andis hoo sisse rajoonikeskuseks saamine 1950. aastal. 1961. aastal anti Põlvale alevi õigused ja asulast kujunes kohaliku piirkonna majanduslik keskus. Suurematest ettevõtetest tegutsesid Põlvas piimakombinaat, linavabrik, Põlva KEK, Põlva MEK, Põlva EPT.
Põlva sai linnaõigused [[10. august]]il [[1993]]. Linn oli eraldi omavalitsusüksus 2013. aastani, mil ta ühines [[Põlva vald (1991)|Põlva vallaga]]{{lisa viide}}.
| |||