Dhyāna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
29. rida:
{{budism}}
 
Vanimates [[budism|budistlikes]] tekstides on ''jhāna'' või ''dhyana'' meditatsioon või vaimne tehnika meele arendamiseks, et vältida tahtmatuid reaktsioone meeletajudele ning jõuda [[Võrdne suhtumine|täiusliku tasakaalu]] (''([[upekkha]])'') ja teadlikkuseni.<ref>[Vetter, Tilmann (1988), The Ideas and Meditative Practices of Early Buddhism, BRILL]</ref>
 
Hilisemas traditsioonis ning tänapäeva [[theravaada]]s on ''jhāna'' enamasti keskendumine, mille käigus vähendatakse sõltuvust ümbritseva suhtes. Theravaadast lähtuv [[vipassana]] meditatsioonitehnika peab oluliseks jäägitut tähelepanu kehalistele ilmingutele ja püsimatusele.
58. rida:
 
*'''Neljas ''arūpa-jhāna''''' on ‘ei taju ega mittetaju ala’ ''(N’evasaññā n’āsaññāyatana)''. Kuna tajutav on äärmuseni peenendunud, pole selles enam taju ega mittetaju, kuigi tajuja on siiski alles. Duaalsus on praktiliselt ületatud.<ref>Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.[http://media.voog.com/0000/0037/7838/files/Teadvustatud%20Elu-1.pdf]</ref>
 
 
{{Pooleli|kuu=jaanuar|aasta=2020}}