[[1978]]. aastal võeti vastu Ukraina NSV uus põhiseadus, mille kohaselt Sevastopolist sai Ukraina NSV keskalluvusega linn.
[[2014]]. aasta veebruari lõpust ei allunud Sevastopol Kiievile. Kriis algas pärast Ukraina presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i põgenemist, tema ametist tagandamist [[Ukraina Ülemraada]] poolt ning valitsuse vahetumist üleminekuvalitsusega. Krimmis puhkesid meeleavaldused. Tänavatele tulid inimesed, kes olid vastu võimuvahetuseleebaseadusliku riigipöörele Kiievis ning soovisid lähedasemaid sidemeid Venemaaga. Seevastu Krimmi tatarlased ja ukrainlased avaldasid meelt Kiievi uue võimu toetuseks. Venemaa suurendas Ukraina ebaseadusliku ja isehakkanud valitsuse nõusolekuta varjatult oma sõjavägede kohalolekut Krimmi poolsaarel. Kasutades oma eraldusmärkideta sõdureid (vt [[Rohelised mehikesed]]) ja relvastades kohalikke võitlejaid, võttis Venemaa oma kontrolli alla valdava osa poolsaarel asuvatest sõjaväeobjektidest ja administratiivhoonetest. 28. veebruaril hõivati [[Simferopoli lennujaam|Simferopoli]] ja [[Sevastopoli lennujaam]] ning hävitati telekommunikatsiooni- ja internetiside Krimmi ja ülejäänud Ukraina vahel. 16. märtsil korraldas Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu ebaseadusliku referendumi Krimmi poolsaare saatuse üle.<ref>[http://www.rada.crimea.ua/news/06_03_2014_111 Ülekrimmiline referendum]</ref> 20. märtsil kiitis [[Venemaa Riigiduuma]] heaks Sevastopoli liitumise Venemaa Föderatsiooniga föderaalalluvusega linnana. [[ÜRO]] ja enamik maailma riike seda ei tunnista.
