Epistemoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Epistemoloogiat nimetatakse vahel ka tunnetusteooriaks ehk gnoseoloogiaks. Viimase sõna algus tuleb vanakreeka sõnast ''gnōsis'', mis selles kontekstis osutab [[tunnetus (filosoofia)|tunnetus]]ele. Tunnetuseks nimetatakse tavaliselt protsessi, mis viib teadmiseni. Epistemoloogia, kui filosoofia valdkond erineb gnoseoloogiast, mis on hoopis metafüüsika alamõiste. Neid ei saa täppiskeeles samastada. Erinevad sõnad tulenevad eri keelte traditsioonist. [[Inglise keel]]es on kombeks rääkida teadmisteooriast (''theory of knowledge''; on eesti keelde tõlgitud ka "teadmusteoorianateadmusteooria") ehk epistemoloogiast, ehkki inglise keeles leidub ka sõna ''cognition'', mis tähendab tunnetust. [[Saksa keel]]es ja [[vene keel]]es räägitakse tunnetusteooriast (''Erkenntnistheorie'', теория познания). Tõsi küll, sõna ''Erkenntnis'' saksa keeles ja sõna познаниe vene keeles võivad mõnes kontekstis tähendada ka tunnetuse saadust ([[Teadvus|teadvust]]). Kuni 1990. aastateni oli eesti keeles tavalisim sõna "tunnetusteooria", millele sekundeeris ka "gnoseoloogia". Sõna "epistemoloogia" kuni selle ajani ei kasutatud, kuid nüüd on ta teised sõnad väljatõrjunud. See märgistab ümberorienteerumist ingliskeelsele traditsioonile ([[analüütiline filosoofia|analüütilisele filosoofiale]]). Nimetuse sõnastuse muudab keerukaks prantsuse keel, kus ''épistémologie'' esmane tähendus on teadmisteooria; ehk siis on tegemist teadusfilosoofia alasevaldkonna sõnaganimetusega.