Värska Püha Georgiuse kirik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Värska Püha Georgiuse kirik''' on [[Õigeusk|õigeusu]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] [[Värska|Värska alevikus]] aadressil [[Velna tee]] 1. Kirik

Kirikut kuulubkasutab [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]ule (EAÕK) ja seda kasutabu [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Värska Georgiuse Kogudus]].

Õigeusu kogudus asus Värskas juba 1759. aastal. Sel ajal oli kogudusel puukirik, mille asukoht oli praegusest kivikirikust põhja pool [[kirikaed|kirikaias]] ja mis lammutati 20. sajandi alguses uue kirikirikukivikiriku ehitamiseks. Praegune kirik ehitati aastatel 1904-19071904–1907 väiksemavana puukiriku kõrvale, mis pärast kivikiriku valmimist lammutati. Puukiriku [[altar]]i koht praeguse kiriku kõrval loodes on tähistatud ristiga tornikesega.<ref name=":0">Põlva rajooni apostliku õigeusu kirikud. Apostliku õigeusu kirikute arhitektuuriajalooline inventariseerimine. Köide XVII. A. Pantelejev, 1987. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-1902</ref> Kiriku projekti teinudprojekteerinud arhitekti nimi ei ole teada. Võib arvata, et selleks onoli keegi samal ajal maakirikute tüüpprojekte projekteerinud arhitektidest. Värska kirik ei erine oma suuruse ja arhitektuurse käsitluslaadi poolest tüüpprojektidest, kuigi ühtki teist sarnast selle projekti järelejärgi ehitatud ei ole. Kirikul on säilinud ehitusaegne väljanägemine.

Kirik ehitati rahva kogutud rahaga ning pühitseti [[arhimandriit]] Josifi poolt samuti püha suurkannataja [[Georgius|Georgiuse]]e ([[Püha Jüri|Jüri]]) auks [[2. juuli]]l [[1907]], nagu oli olnud ka puukirik.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaanus Plaat, Arne Maasik|pealkiri=Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=752-755}}</ref> Templipüha (kiriku nimepäeva) tähistatakse [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] (vana kalendri) [[jüripäev]]al ehk [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] (uue kalendri) [[6. mai|6. mail]]l.

1999. aastal kanti kirik ehitismälestisena[[ehitismälestis]]ena [[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse]].<ref name="mälestis" />

Kirik asetseb [[Värska|Värska aleviku]] keskusest veidi põhja pool, mitte kaugel [[Värska laht|Värska lahest]] Pika tänava ja Velna tee ühinemiskohal. Kirik asetseb maakividest aiaga piiratud [[Värska uus kalmistu|Värska kalmistu]] edelapoolses servas. Kiriku pikiteljel asubpaikneb kolmekirikuga kaaregaansambli moodustav põletatud savitellistest kirikugaehitatud ansamblikolme moodustavkaarega väravaehitis, mille juurest peaukseni viib munakivisillutisegakiriku peaukseni [[munakivisillutis]]ega tee. PaigutusKiriku paigutus ilmakaarte suhtes ei ole klassikaliselt ida-lääne suunaline, vaid ilmselt looduslikust asukohast tingituna kirde-edela suunaline.

==== Eksterjöör ====

KirikTellistest onja piklikumaakividest põhiplaanigakirik tellisteston japikliku maakividestpõhiplaaniga [[Historitsism|historitsistlikus]] stiilis sakraalhoone. Tüpoloogiliselt sarnaste mahtude järjestusega kirikuid rajati Eestisse ajavahemikus 1870-19081870–1908 ligi nelikümmend. Suuruse ja arhitektuurikvaliteedi poolest on Värska oma tüübi keskmiste hulgas. Kahe torniga kirikuhooneKirikuhoone mahuline kompositsioon koosneb neljast üksteisele järgnevast hoonemahust – [[Kellatorn|kellatornistkellatorn]]ist, kogudusesaalist, palvesaalist ja [[Altar|altaristaltar]]ist. Kiriku mahud on mitme eri kõrgusega – edelaosas kõrge maakivist torn[[kellatorn]], siis pikihoonespikihoone madalam kogudusesaali osa, millele järgneb kõrgem, kaarakendega palvesaali osa ([[nelitis]]). Kirdes asub madalam altariruum ([[apsiid|apsiid)]]). MaakivivundamentMaakivist vundament on krohvimata.

KatustelKirikul on kaks torni –: kaheksatahulise telkkiivriga [[kellatorntornikiiver|telkkiivriga]] kellatorn ning sibulkupliga tahuline nelitistorn[[nelitis]]torn (sedaviimast on nimetatud ka tambuuritorniks, aga Värska kirikul puudub [[tambuur]] ja tegemist on pseudo tambuuritorniga, millel puudub seos sisearhitektuuriga), millel on 6-ruuduse jaotusega aknad (sellesse torni ligipääs puudub). Kellatorn on massiivne horisontaalsete karniisidega[[karniis]]idega liigendatud monumentaalne kividestkivist püsttahukas, mis loob kõige aktiivsema ansamblilise sideme [[Värav|väravaehitisega]]. Kiriku kellatornil on puidust ja värvitud ehisvõre. [[Räästas|Katuseräästa]] all kulgeb profileeritud [[karniis]], millele mõnel pool lisandub ka hammasõikeline[[hammaslõige|hammaslõikeline]] [[friis]] – selliselt on kaunistatud ka hoone tellistest laotud korstnad ja palvesaali kohal asuva nelitistorni räästaalune. Nurgad, akende ja uste raamistikud on laotud tellistest. Katused on vaskplekk-kattega, vihmaveetorude ja vihmavee rennidegavihmaveerennidega. Hoonele on paigaldatud [[piksekaitse]].

Kirikuhoonel on kaks kahepoolset ning poolkaarekujulise valgmikuga[[valgmik]]uga ust – üks edelaküljel ning üks loodeküljel. Puituksed on väljastpoolt üle löödud plekiga ja värvitud. Edelapoolse ukse ees on nelja astmega betoonist valatud trepp kahe metallist käsipuuga, loodepoolse ukse ees kaheastmeline käsipuudeta trepp. Edelapoolse ukse kohal on plekist kaarekujuline varikatus.

Akende ümber on dekoratiivsed tellisraamistused, kus [[lukukivi]]d on laotud heledamatest tellistest. Kõik aknad on kahekordsete raamidega (v.a. tornide aknad), säilinud on ka ehitusaegsedehitusaegseid käsitsi valmistatud aknaklaase, vaskplekist veelauad, algupärased aknahinged, kinnitused ning käepidemed. Mõnede akende vahele on pandud [[Vitraaž|vitraaživitraaž]]i meenutavat värvilist paberit. Kõik aknad (v.a. torni aknad) on algupäraste, rõngamotiiviga raudtrellidega, apsiidiosas[[apsiid]]iosas on trellidele hiljem tugevdusi juurde lisatud. Erinevatel aknatüüpidel on ka mõnevõrra erineva kujundusega trellid. Apsiidiosas on kolm [[Petikaken|petikakentpetikaken]]t, mis värvitud väljastpoolt pärisakendega sarnaseks. <ref name=":1">Värska Püha Georgiuse kirik. Muinsuskaitse eritingimused hoone remondiks ja restaureerimiseks. Koostas M. Kallaste. Töö nr T-30-08. Oktoober 2008</ref>

==== Interjöör ====

Kiriku interjöör on terviklik ja rikkalik. Palvesaalil nagu kogudusesaalilgi on lame jõulise peegelvõlviga lagi ja laudpõrand. Siseruumis on saalid suure kaaravaga ühendatud ja loovad ühtse ruumi. Hoone suurima mahu moodustabki madala püramiidkatusega palvesaal.

Interjööri väärtuslikeim osa on kirikuga samaaegne sügava vaimuliku sisuga [[ikonostaas]] ja paljupaljud teisiteised ikooneikoonid. [[Ikonostaas]] pärineb kiriku ehitusajast ja on kapitaalselt kinnitatud põranda külge.<ref name="eoc" />

Peasaali ikonostaasiseinaikonostaasi taga lõpetab kompositsiooni astme võrra kõrgema põrandaga lõigatud nurkadega [[apsiid]], milles on hoone kõige püham ruum – kliiros ehk altariruum[[altar]]iruum. Altariruum on samuti puitpõrandaga, madala krohvitud lae ja värvitud seintega.

Siseruumides on säilinud kõik puidust originaaluksed koos osaliselt säilinud manustega – [[Eeskoda|eeskoja]] ustele on hilisemal ajal lisatud käepidemeid ja riive. Eeskoja seinad on värvitud kahes toonis õlivärviga. [[Pikihoone]] seinad on 1950. aastatel värvitud õlivärviga ning sel ajal on tehtud ka praeguseni säilinud maalingud laes ja seintel. KirikuruumidesKirikus on mitu hilisemat ahju: (kaks pikihoones ning üks altariruumis). Osa kirikuruumikiriku laest on kumer, profileeritud [[Karniis|karniisigakarniis]]iga.

Kõik esimese korruse ruumide aknad on kaarjate [[Sillus|sillustegasillus]]tega, ustest on kaarsillusega vaid altariruumi viivad avadukseavad ning loodepoolne uks.

Pööningule viib eeskojast trepp. Tornis olevad kellad on kunstimälestistena[[kunstimälestis]]tena kaitse all. Kirikus leidub mitmesugust kunstiväärtustena kaitse all olevat inventari. Kiriku pingidKirikupingid on lihtsad, värvitud puitpingid, mis pole algupärased. <ref name=":1" />

== Välislingid ==

* {{kultuurimälestis|ID=23875}}