Karl August Hermann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Karl August Hermann''' ([[23. september]] [[1851]] – [[11. jaanuar]] [[1909]] [[Tartu]]) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.
 
Hermann sündis PõltsamaalPõltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. [[1874]]–[[1878]] õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, [[1878]]–[[1880]] Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning [[1882]] sai temast "[[Eesti Postimees|Eesti Postimehe]]" toimetaja. [[1886]] nimetas ta lehe ümber "[[Postimees|Postimeheks]]". Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka [[Aleksandrikool]]i komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. [[1890. aastad|1890. aastate]] esimesel poolel oli tema toimetatud "Postimees" ainsaks rahvuslikuks eesti ajaleheks.
[[Pilt:Eesti Üleüldise teaduse raamat 1900.jpg|thumb|Hermanni poolt väljaantud ''Eesti Üleüldise teaduse raamat''u tiitelleht. Entsüklopeediast jõudis ilmuda esimene köide A-täht (1900-1904) ning osa teisest köitest B-täht (1906).]]
Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Äärmiselt aktiivne tegevus mitmel ei jätnud talle aega millelegi sügavamalt pühenduda ning kurnas ta tervist. [[1896]]. aastal müüs ta "Postimehe" maha noorema põlvkonna rahvuslastele ning selle toimetajaks sai [[Jaan Tõnisson]].
 
== Välislingid ==
* [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=25&table=Persons Kirjandusmuuseum: Karl August Hermann, elulugu ja fotod]
* [http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/hermann.html Anu-Mai Lillo, Karl August Hermanni elulugu, 1996]