Värska Püha Georgiuse kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Muudetud lause paiknemine alajotises |
P Lisatud viide raamatule |
||
7. rida:
Õigeusu kogudus asus Värskas juba 1759. aastal. Sel ajal oli kogudusel puukirik, mille asukoht oli praegusest kivikirikust põhja pool kirikaias ja mis lammutati 20. sajandi alguses uue kirikiriku ehitamiseks. Praegune kirik ehitati aastatel 1904-1907 väiksema puukiriku kõrvale, mis pärast kivikiriku valmimist lammutati. Puukiriku [[altar]]i koht praeguse kiriku kõrval loodes on tähistatud ristiga tornikesega.<ref name=":0">Põlva rajooni apostliku õigeusu kirikud. Apostliku õigeusu kirikute arhitektuuriajalooline inventariseerimine. Köide XVII. A. Pantelejev, 1987. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-1902</ref> Kiriku projekti teinud arhitekti nimi ei ole teada. Võib arvata, et selleks on keegi samal ajal maakirikute tüüpprojekte projekteerinud arhitektidest. Värska kirik ei erine oma suuruse ja arhitektuurse käsitluslaadi poolest tüüpprojektidest, kuigi ühtki teist sarnast selle projekti järele ehitatud ei ole. Kirikul on säilinud ehitusaegne väljanägemine.
Kirik ehitati rahva kogutud rahaga ning pühitseti arhimandriit Josifi poolt samuti püha suurkannataja [[Georgius|Georgiuse]] ([[Püha Jüri|Jüri]]) auks [[2. juuli]]l [[1907]], nagu oli olnud ka puukirik.
1999. aastal kanti kirik ehitismälestisena [[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse]].<ref name="mälestis" />
| |||