Kiirendi: erinevus redaktsioonide vahel

[[pilt:Fermilab.jpg|pisi|AerofotoÕhufoto kaheksakujulisest [[Fermilab]]i [[Tevatron]]i kiirendist. Kaugem rõngas on põhikiirendi, lähemal asuv (poole väiksem) on mõeldud esialgseks kiirenduseks, kiire hoidmiseks ja jahutamiseks.]]

'''Osakestekiirendi''' on masinseade, mis kasutab [[elektrilaeng|elektriliselt laetud]] [[osake]]ste [[valguskiirus]]e lähedaste kiiruste juurde kiirendamiseks ja kiirtes hoidmiseks [[elektromagnetväli|elektromagnetvälja]].<ref>{{Cite book

Suuri kiirendeid kasutatakse [[osakestefüüsika]]s [[põrguti]]tena (näiteks [[Suur Hadronite Põrguti]] [[CERN]]is, [[Tevatron]] [[Fermilab]]is) või [[sünkrotronkiirgus]]e allikatena kondenseeritud ainetihkaine füüsikas. Väiksemaid kiirendeid kasutatakse paljudes rakendustes, sealhulgas osakeste teraapiaksraviks [[onkoloogia]]s, meditsiiniliste [[radioaktiivne isotoop|radioaktiivsete isotoopide]] tootmiseks, [[pooljuht]]idesse [[ioon]]ide sisestamiseks ja selliste haruldaste [[isotoop]]ide nagu [[süsinik-14]] mõõtmiseks. Nüüdisajal on maailmas kasutusel üle 30 000 kiirendi.<ref>{{cite web|last=Witman|first=Sarah|title=Ten things you might not know about particle accelerators|url=http://www.symmetrymagazine.org/article/april-2014/ten-things-you-might-not-know-about-particle-accelerators|work=Symmetry Magazine|publisher=[[Fermi National Accelerator Laboratory]]|accessdate=29.08.2016}}</ref>

}}</ref> ''[[Elektrostaatika|Elektrostaatilised]]'' kiirendid kasutavad osakeste kiirendamiseks staatilist [[Elektriväli|elektrivälja]]. Selle levinuimad variandid on [[Cockcrofti-Waltoni generaator]] ja [[Van de Graaffi generaator]]. Selle väiksemal kujul näide on tavaline [[televiisor]]i [[elektronkiiretoru]]. Sellistes seadmetes saavutatav osakeste [[kineetiline energia]] on piiratud kiireneva [[Pinge (elekter)|pingega]], mis omakorda on piiratud [[Läbilöök|läbilöögiga]]. Teisalt ''elektrodünaamilised'' või ''elektromagnetilised'' kiirendid kasutavad osakeste kiirendamiseks muutuvat elektromagnetvälja (kas [[Elektromagnetiline induktsioon|magnetilist induktsiooni]] või võnkuvaid [[raadiosagedus]] väljuraadiosagedusvälju). Kuna sellistes kiirendites läbib osake sama kiirendava välja mitu korda, pole väljundenergia kiirendava välja tugevusega piiratud. Sellised kiirendid töötati välja 1920ndatel ja need on enamiku tänapäevaste suurte kiirendite aluseks.