|
==Protseduuri olemus==
Kiiritusravi on ravimeetod hea- ja pahaloomuliste [[kasvaja]]tele toime avaldamiseks ioniseeriva kiirgusega. Ravi eesmärgiks on kahjustada või hävitada kiiritatavas piirkonnas kasvajarakkude [[DNA]]-d, säästes sealjuures ümbritsevaid terveid [[kude]]sid ning muuta edasine [[vähirakk]]ude kasv või paljunemine ja [[metastaseerumine|siirdekollete levimine]] raskemaks ja vahel ka võimatuks.
Kuna vähirakud kasvavad ja paljunevad kiiremini kui enamik neid ümbritsevaid normaalseidterveid rakke, siis võimaldab radioteraapiakiiritusravi ravida erinevaid vähiliike. Terved rakud on samuti kiiritusest mõjutatud, aga erinevalt vähirakkudest taastub enamik neist ravi mõjust.
Kuna kiiritusravi on lokaalsekohaliku toimega, ja alati ei ole võimalik kasvajakolde allikat kindlaks teha, siis ei ole välistatud ka edasine vähirakkude kasv või paljunemine.
Kiiritusravi võimalused:
* radikaalne kiiritusravi (tervenemist taotlev ravi) määratakse [[patsient]]idele, kes on vaatamata haigusele heas üldseisundis, kellel on piiratud kasvaja ja reaalnearvestatav võimalus terveneda.
* [[palliatiivne ravi|palliatiivse kiiritusravi]] (tervenemist mittetaotlev ravi) eesmärk on haiguse kulu aeglustamine, ajutine peatamine ning haigusest tingitud ebameeldivate [[sümptom]]ite leevendamine. Pärast radikaalset ravi võib aja möödudes tekkida uus vähikolle ehk [[metastaas]]. Tervenemist mittetaotleva raviga püütakse nii palju kui võimalik parandada patsiendi elukvaliteetiheaolu ning palliatiivse ravi kasuks otsustatakse üksnes juhul, kui pole vähimatki lootust rakendada tervendavat ravi.
===Liigid===
==Protseduuri kulg==
Kiiritusravi teostab eriväljaõppe saanud radioloogiaõde, kes põhiettevalmistuselt on röntgendiagnostik. Enne raviseanssiravikuuri märgitakse markerigatähistustega nahale täpsed ravi vajavad piirkonnad. Radioloogiaõde paigutab spetsiaalsederilised kaitsevahendid (kiilud, plokid) aparaadikiirendi ja kiiritatava kehaosa vahele, et kaitsta terveid kudesid ja [[elund]]eid. Patsient viibib ruumis 15–30 minutit, kuid kiiritust saab ta raviplaanis määratud aja. Patsient peab protseduuril püsima liikumatult, et kiiritus toimiks ainult selles ulatuses, mis on märgitud ning mida on kiiritatud. Patsient ei pea hinge kinni hoidma – tuleb hingata normaalselttavapäraselt. Radioloogiaõde lahkub ruumist enne, kui ravi algab, kuid protseduuri jooksul ta jälgib patsienti ning vajadusel saab ka haigega vestelda. Kiiritust edasi andev aparaatseade on juhitav eemalt ning patsient on jälgitav kõrvalruumist monitorikuvari või akna kaudu. Kiiritusravi protseduur ei ole valulik. Võimalikest probleemidest, mis tekivad protseduuri jooksul, tuleks kindlasti rääkida kiiritusravi arstile või õele.
==Võimalikud tüsistused ja ohud==
RaadioteraapiagaKiiritusraviga kaasnevad kõrvaltoimed on põhjustatud vastava kehaosa kiiritusest. Kõrvaltoimed võivad olla erinevad:
*ägedad ehk varajased kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda varsti pärast ravi algust ning kaduda pärast kiiritusravi lõppu;
*kroonilised ehk hilised kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda mõni kuu pärast ravi algust ja on tavaliselt püsivad (nt ajutine või püsiv juustekaotus, mis võib olla kõrvaltoime, kui kiiritatakse pea piirkonda; isumuutus, mis on tingitud [[seedetrakt]]i piirkonda tehtavast kiiritusravist).
Hilisemad kiiritusravi kõrvalnähud võivad välja kujuneda ka alles aastate pärast ning on tihti progresseeruvadarenevad ja kroonilisedhilised, kuid ägedad kõrvaltoimed lahenevad aja jooksul.
Kiiritusravi kõrvaltoimed inimorgansimileinimkehale ei avaldu kiiritatud kasvajapaikme asukohas, nii näiteks tekkis ühel meespatsiendil eesnäärmevähi kiiritusravi järel [[kopsutuberkuloos]]i retsidiiv.<ref name="u6aik" />
===Sagedasemad kõrvaltoimed===
Pea- ja kaelapiirkonna vähkkasvajate kiiritamise tagajärjel võib tekkida raske [[kuiva silma sündroom]].<ref name="x6TBp" />
RadioteraapiaKiiritusravi kõrvaltoimed on kõigil patsientidel erinevad ning ravi jooksul ei pruugi haigel esineda ühtegi kirjeldatud kõrvaltoimetest või esineb mõni väga vähesel määral ja ei põhjusta erilisi vaevusi. Kõrvaltoimed sõltuvad kiiritatavast kehaosast ning saadava kiirituse doosistkogusest. OrganismiKeha reageerimist kiiritusele ja kõrvaltoimete tekkimist mõjutab ka patsiendi üldine tervislik seisund. Enne radioteraapiakiiritusravi algust selgitavad arst ja õde haigele, millised on raviga kaasnevad kõrvalnähud, kui kaua need kestavad ning kui tõsised need on. Peaaegu kõik vähihaiged, keda ravitakse kiiritusraviga, on ravitsükli eri perioodidelaegadel emotsionaalseltvaimselt rusutud ja ärritunud.
RadioteraapiaKiiritusravi võib mõjuda emotsionaalseltvaimse kurnatuse või hormonaalse tasakaalutuse tõttu, kuid ravi ise ei põhjusta stressi. On oluline, et patsiendil oleks keegi lähedane inimene, näiteks hea sõber, [[õde (meditsiin)|õde]], [[sotsiaaltöötaja]] või [[psühholoog]], kellele rääkida oma tunnetest või [[mure]]dest. Samuti võib küsida raviarstilt nõu rahustavate harjutuste või [[meditatsioon]]i kohta, mis aitavad haiget tunda end rahulikumana.
==Teadusuuringutes==
Mount Sinai Hospitali ja Mount Sinai School of Medicine'i uurijate meeskonna poolt ajalehes [[Science Daily]] 24. novembril 2015 avaldatud artikkel pakub välja rakkude võimaliku mehhanismi kiiritusravi vastu võitlemiseks, esialgu küll nn [[hiiremudel]]i põhjal.
Uurijad leidsid, et suunates kiiritusravi nahas paljunevatele [[vähirakk|maliigsetelepahaloomulistele kasvajarakkudele]] aktiveeruvad nahas paiknevad spetsiifilisederilised [[immuunrakud]] – dermaalsed [[Langerhansi rakud]].
Langerhansi rakud on uurijatele eksponeerinudavaldanudp oma erakordset võimet parandada ioniseeriva kiirguse poolt [[DNA]]-le tekkida võivad 'rikked' ja võimaldavad neil talitleda nii, et on tagatud [[kiiritusravi vastane resitentsus]] ja võivad tõenäoliselt kutsuda esile [[immuunvastus]]eid, mis kulmineeruvad[[immuunvastus|lõppevad]]<nowiki/>ined [[nahavähk|nahavähiga]], nagu [[melanoom]], tagamaks molekulaartasandilmolekulaartasanse resistentsuse(ka (kaitsese) edasistele raviprotseduuridele. Uurijate arvates 'liiguvad' naha kahjustamisel [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirgusega]] Langerhansi rakud näiteks lähimatesse [[lümfisõlm]]edesse ja suheldes molekulaartasandil teiste immuunrakkude populatsioonidega komplekteerivadkorraldavadri [[regulatoorsed T-lümfotsüüdid]] (esmased populatsioonid küpsevad [[tüümus]]es) [[immuunsüsteem]]i talitlust pärssivate omadustega rakupopulatsioonera[[immuunsüsteem|asurkondi,]]<nowiki/>ne kes infiltreeruvad[[immuunsüsteem|mbuvad]]<nowiki/>ad kiiritust saanud kasvajasse ja 'katavad' selle kaitseks teiste immuunsüsteemi spetsiifilisteimmuunsüsteem[[immuunsüsteem|eriliste]]<nowiki/>te rakkude toime eest.<ref name="ybuUB" />
== Vaata ka ==
| 