Vikipeedia

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
3419 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt''' ehk nn '''baaside leping''' (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli [[1939]]. aasta [[28. september|28. septembri]] keskööl [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ja [[NSVLNõukogude Liit|NSV Liidu]] vahel [[Moskva]]s sõlmitud leping, millega Eesti sunniti lubama oma territooriumile [[Punaarmee]] üksused.
 
Baaside lepingut peetakse tänapäeval [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.
20. rida:
Sõja puhkemine põhjustas Eestile majanduslikke raskusi ja selgus, et Nõukogude Liit on huvitatud vastastikuse kaubavahetuse laiendamisest ja transiidist. 1939. a 12. septembril sõitiski Eesti välisministeeriumi väliskaubanduse osakonna direktor [[Georg Meri]] uue kaubanduslepingu sõlmimiseks Moskvasse läbi rääkima.
[[Pilt:Orzel incident in Uus Eesti.jpg|pisi|Artikkel Poola allveelaevast ja Eesti mereväelastest ajalehes [[Uus Eesti]] septembris 1939]]
[[14. september|14. septembri]] öösel saabus ootamatult Tallinna reidile sõjas osaleva Poola allveelaev '''[[Orzeł]]''' ja soovis kasutada neutraalses riigis abi - komandör olevat haige ja laeval rike. Laev interneeriti peagi Eesti võimude poolt, kuid meeskond jäi veel laeva. Kui aga NSV Liit [[17. september|17. septembril]] [[NSV Liidu kallaletung Poolale|Poolale kallale tungis]], õnnestus Orzeł-il järgmise päeva ööl Tallinnast põgeneda. Tulemusi ei andnud laeva otsingud Eesti vetes järgmistel päevadel. Nõukogude Liit aga kasutas olukorda ära, et tungida vaenuliku allveelaeva otsingute ettekäändel mitmel korral Eesti territoriaalvetesse ja [[õhuruum]]i. Üks täpselt teadmata nõukogudeNõukogude allveelaev teostas ka ebaõnnestunud [[torpeedo]]rünnaku Eesti [[miiniveeskaja]]le [[Suurop]], mis oli Poola allveelaeva otsimas. Väliminister Vjatšeslav Molotov teatas Moskvas saadik August Reile, et Nõukogude Liit laseb otsida Poola allveelaeva ka Tallinna ümbruses. Järgmisel päeval teatas Rei vastuseks, et Eesti valitsus peab otstarbekaks, et Nõukogude Liit käivitab Poola allveelaeva otsingud. 19. septembril ilmusid nõukogudeNõukogude sõjalaevad [[Aegna]] ja Naissaare[[Naissaar]]e juurde, üle Tallinna lendasid aga madalalt 10 nõukogudeNõukogude sõjalennukit. 21. septembril jõudis kadunud allveelaev viimaks [[Rootsi]] rannikule, kus saadeti paadiga maale Tallinnast põgenemisel vangistatud Eesti mereväelased.
 
Eesti-Vene kaubandusläbirääkimised Moskvas kestsid 10 päeva ja kulgesid soodsalt. Allveelaeva intsidenti ei arutatud. [[22. september|22. septembril]] saabus Eesti välisminister [[Karl Selter]] isiklikult Moskvasse, et [[Eesti – NSV Liidu kaubandusleping]]ule alla kirjutada. '''[[24. september|24. septembril]] esitas NSV Liidu valitsus välisministrile aga ootamatult nõudmise [[sõjaväebaas]]ide rajamiseks Eesti territooriumile'''. Ettekäändeks toodi [[Poola]] allveelaeva põgenemine nädal varem. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises – Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" – ning nõudis Eestilt [[ultimaatum|ultimatiivselt]] vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjalise jõuga. Eesti välisminister pidi sõitma kokkuleppe kohaselt esmalt Tallinna nõu pidama, kuid kutsuti kaaskonnaga keskööks tagasi nõupidamisele, kus esitati juba valmis abistamise pakti projekt.
 
=== Sündmused arutelust pakti sõlmimiseni ===
25. septembril lendas välisminister K. Selter Riia kaudu Tallinna ja informeeris riigi- ja sõjaväe juhtkonda kujunenud olukorrast. [[26. september|26. septembril]] toimus [[Eesti Vabariigi valitsus]]e koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna oli selgunud, et Eestil polnud lootust välisabile. Läti ega Soome esindajad polnud isegi valmis kohtuma ja Saksamaa ei saanud seosesliitlassuhete nõukogudetõttu liitlassuhetegaNõukogude Liiduga abi võimaldada. Erinevalt samal ajal peetud Nõukogude Liidu-[[Soome]] läbirääkimistest, millest ei olnud teadlikud isegi kõik Soome valitsuse liikmed, sai Eesti valitsus lepingu sõlmimiseks üksmeelse nõusoleku [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon|Riigivolikogu]] ja [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon|Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni]] ühiselt koosolekult. [[Jaan Tõnisson]] leidis isegi, et ''"Venemaal pole vallutamise tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema julgeolekuks vajalik."''
 
27. septembri varahommikul sisenes [[Narva laht]]e Toila meresideposti vaatluspiirkonda NSV Liidu [[kaubalaev]] '''[[Metallist (kaubalaev)|Metallist]]''', mis jäi ankrusse. Pärast lõunat tulid Metallisti juurde kolm [[Balti laevastik]]u [[sõjalaev]]a. Metallistilt võeti meeskond maha ja õhtupimeduses uputati laev samasse. Kohe alustasid Nõukogude Liidu raadiojaamad aga teate levitamist, nagu oleks "tundmatu allveelaev" uputanud [[torpeedo]]ga Narva lahes nõukogudeNõukogude kaubalaeva. Laeva SOS-signaali (koos uppumise põhjusega) pidanuks aga Eesti raadiojaamadki sel juhul kuulma.
 
Neil päevil jätkasid õhuruumi rikkumist ka üksikud nõukogudeNõukogude sõjalennukid (ilmselt luurati, kas Eestis toimub vägede liikumisi või mobiliseerimisi), mida ei lubatud tulistada. Rahuaegne Eesti sõjavägi viidi võimalikult [[lahinguvalmidus]]se, kuna polnud kindel, et Punaarmee ei alustaks invasiooni juba enne läbirääkimiste lõppu. Mobilisatsiooni ega kordusõppusi siiski ei alatud, vaid oli piirdutud [[ajateenija]]te reservi arvamise erakorralise edasilükkamisega.
 
'''28. septembril sõlmiti NSV Liidu ja Eesti vahel Moskvas vastastikuse abistamise pakt.''' Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees]] [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Stalin]] ühelt poolt ja [[Eesti Vabariigi välisminister]] [[Karl Selter]], [[I Riigivolikogu|Riigivolikogu]] esimees [[Jüri Uluots]], [[Ants Piip]] ja Eesti saadik Moskvas [[August Rei]] teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter päeva viimastel minutitel. Alla kirjutati ka kaubanduslepe ja pakti konfidentsiaalne protokoll, mis täpsustas garnisonide suuruse ja paiknemise.
79. rida:
USA suursaadik Nõukogude Liidus [[Laurence Steinhardt]] iseloomustas pärast oma ringreisi Eesti olukorda 17. veebruaril 1940 järgmiselt: ''"Oma enamuses tunnetavad eestlased ja lätlased, et Nõukogude relvajõud, kelle esindajaid leidub kõikjal, eriti aga hakkavad nad silma raudteejaamades, kujutavad endast tegelikult okupatsiooniarmeed''<ref name="uE9Zv" />."
 
Saksa sõjaväeatašee abi kapten Körneri hinnangul 21. veebruarist 1940 relvastusid eestlased kiirendatud korras, valmistudes juhuks, mil Nõukogude Liit lisaks Soome rindele peab võitlema mõnel teisel rindel – Kaukaasias. Eestlastele oleks üksnes Eesti pinnal asuv Nõukogude Vene sõjavägi võinud vaenlasena arvesse tulla. Tõenäoliselt oleksid Balti riigid sel juhul tegutsenud üheskoos. [[Nikolai Reek]] olevat kapten Körnerilt korduvalt küsinud: "Kui palju meil veel aega on<ref name="QTmDz" />?"
 
Aprillis 1940 levitatud illegaalse EKP häälekandja Kommunist numbris on öeldud: ''"...just sellepärast, et valitsuse seisukord ühenduses rahvusvaheliste sündmustega on muutunud äärmiselt ebakindlaks, muudetakse politseilik terror ennekuulamatult teravaks ja rakendatakse töörahva kaelakondi murdmiseks tööle uued nuhkide armeed''<ref name="DFx3S" />.."
89. rida:
[[Osmussaar]]e elanikkond [[evakueerimine|evakueeriti]] ja [[12. juuni]]l [[1940]] hakati saarele rajama [[Rannakaitsepatarei nr 314|rannakaitsepatareid number 314]].
 
==Baaside lepingu alusel Eestisse toodud nõukogudeNõukogude üksused==
{{Vaata|NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_ja_NSV_Liidu_vaheline_vastastikuse_abistamise_pakt"