|
==Poliitiline tegevus==
Tunne Kelam alustas avalikku osalemist Eesti poliitikas [[perestroika]] ajal. Ta toetasoli augustis [[1988]] üks [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) rajajaid ja selle ideoloogia kujundajaid. Toetas algusest peale Eesti iseseisvuse taastamist rahvusriigina, Eesti Vabariigi õigusjärgluse alusel,. ollesOli [[1989]] üks [[Eesti kodanike komiteed|Eesti Vabariigi Kodanike Komiteed]]e loomiseliikumise initsiaatoreidalgatajaid ning 1989–1990 EV kodanike peakomitee esimees. TunneValiti Kelamveebruaris oli[[1990]] [[Eesti Kongress]]i liikmeks ja toimis [[Põhiseaduse Assamblee1990]]-[[1992]] liigekongressi ningtööorgani [[Eesti Komitee]] juhatuseesimehena. esimeesSelles positsioonis osales Kelam 20. augustil [[1991]] rahvusliku kokkuleppe saavutamises, millega [[Ülemnõukogu]] ja Eesti Komitee otsustasid taastada Eesti Vabariigi 1918 rajatud riigi õigusjärglasena. Oli 1991-1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] liige.
Kelam valiti 1992 ERSP esindajana [[Riigikogu|Riigikokku]] (järgnevalt [[1995]], [[1999]] ja [[2003]]), kus täitis Riigikogu aseesimehe kohustusi ning oli 1997-2003 [[Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Asjade komisjon]]i esimees.
Aastatel [[1988]]–[[1995]] oli ta [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) esimees.
Aastatel [[1993]]–[[1995]] oli ta [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) esimees, toetas [[1995]] ERSP ühinemist [[Mart Laar]]i juhitud [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa]] [[Isamaaliit|Isamaaliiduks]]. 1995 oli Tunne Kelam presidendikandidaat, tulles [[Lennart Meri]] ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] järel valimiskogus kolmandaks.
Aastal [[1995]] otsustas tema juhitud ERSP ühineda [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa]], mille juht oli toona [[Mart Laar]]. Nii kaotas Kelam liidrirolli, kuid temast sai [[2001]]. aastal üks erakonna presidendikandidaate, ehkki jäi parteisiseses võistluses alla [[Peeter Tulviste]]le.
[[2002]] valiti ta Isamaaliidu esimeheks. Pärast Eesti astumist [[Euroopa Liit]]u valiti Kelam [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks (uuesti [[2009]] ning [[2014]]) ning sellega seoses loobus ta Isamaaliidu esimehe ametist. Euroopa Parlamendis kuulus Tunne Kelam [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]]i, olles väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige.
Aastatel [[2002]]–[[2005]] oli ta [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] esimees. Selle ametikoha võttis ta aastal [[2002]] üle pärast Mart Laari tagasiastumist. Esimehe kohast loobus ta [[2004]]. aastal seoses valimisega [[Euroopa Parlament]]i, mistõttu tal polnud enam võimalik Eestis viibida ega erakonda reaalselt juhtida. Tema koha sai endale [[Tõnis Lukas]]. [[Erakond Isamaa]] nimetas ta oma auliikmeks.
Tunne Kelam oli [[Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsioon]]i üks algatajaid ja läbiviijaid Euroopa Parlamendis, [[Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraadid|Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraatide]] (ERP/ED) fraktsiooni alusteksti ettevalmistaja.
Oli [[Eesti Skautide Ühing]]u peavanem aastail [[1996]]-[[2008]]; Tallinna [[okupatsioonide muuseum]]i idee algataja ning [[Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus|Kistler-Ritso Sihtasutus]]e nõukogu liige; [[2016]]-[[2017]] [[Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal]]i ideekonkursi zhürii esimees.
[[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aastal]] valiti Tunne Kelam teiseks ametiajaks Euroopa Parlamenti. Ta kuulub väliskomisjoni ning selle kaitse- ja julgeoleku allkomisjoni.
Valiti [[2019]] [[erakonna Isamaa]] auesimeheks.
[[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aastal]] valiti ta kolmandaks ametiajaks Euroopa Parlamenti.
==Teoseid==
| 