Pulli asula: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Levinum nimi |
P Levinum nimi |
||
7. rida:
Teistest, hilisematest [[Kunda kultuur]]i leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas [[tulekivi]], mille kõige lähemad leiukohad asuvad [[Lõuna-Leedu]]s ja Põhja-[[Valgevene]]s. Seetõttu on arvatud, et Pulli asulas elanud inimesed pärinesid sealt.<ref name=eestiloodus>[http://www.eestiloodus.ee/artikkel2442_2438.html Pulli asula avastamislugu]. [[Eesti Loodus]], 2008/7</ref>
Võis olla nii, et [[jääaeg]]se jääkilbi taandumisel põhja poole saabusid inimesed piki Daugava jõge ja sealt piki [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmeni; tol ajal oligi merekallas ja jõesuu umbes Sindi juures, tuhat-paartuhat aastat hiljem aga juba Reiu kandis – seal ongi teine, [[
Esimene juhuleid – suur mustast tulekivist laastude löömisest ülejäänud [[nukleus]] leiti Pullilt juba [[1930]]. aasta paiku. Asulajäänused avastati [[1967]]. aastal jõekalda paljandis liiva kaevandamisel, ligi 3 m paksuse liiva- ja savikihi alt. Asulat on kaevatud aastatel [[1968]]–[[1973]] ja [[1975]]–[[1976]] [[Lembit Jaanits]]a juhatusel.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=11810 11810 Kiviaja asulakoht]. [[Kultuurimälestiste riiklik register]]</ref>
|