Puuma: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
masintõlge eemaldatud; autoriõiguse rikkumine |
Resümee puudub |
||
22. rida:
}}
'''Puuma''' (''Puma concolor'') on [[kaslased|kaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[Puuma (perekond)|puuma]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[imetaja]]. Puuma on olnud esindatud ka [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]]s.
Puumasid nimetatakse ka puumadeks, pantheriteks ja mägilõvideks. Kuigi Puumad on suured kassid, ei klassifitseerita neid suure kassi kategoorias. Selle asemel on nad väiksemate kasside kategoorias üks suurimaid kasse, isegi kui mõned vastavad leopardi suurusele. <ref name=":0">https://animalcorner.org/animals/puma/</ref>
==Levila==
Puuma levila katab kogu Ameerika kontinendi põhjast lõunasse. Teda võib kohata peaaegu igasuguses looduskeskkonnas: okas- ja lehtmetsades, mägedes, soistel aladel, [[troopikamets]]ades, [[rohtla]]tes ja [[kõrb]]etes.
Puumad on üksildased kassid ja neil on läänepoolkera kõigi looduslike maismaaimetajate suurim leviala.<ref name=":0" />
==Kirjeldus==
Tema pikkus koos sabaga võib olla kaks meetrit ja kaal ligi 100 kg. Ta suudab hoogu võtmata sooritada 7 meetri kõrgusi hüppeid. Nii nagu [[ilves]], lööb ka puuma nurru. Puuma jõuab joosta kuni 80 km/h. Nad on 60-76 sentimeetrit kõrged. Isased kaaluvad umbes 53-72 kilogrammi ja emased 34-48 kilogrammi.Puuma on ühtlaselt kollakaspruun, võib ta meenutada emalõvi. Kuid ta nägu pole nii piklik kui tema Aafrika sugulasel.Puuma pea on ümmargune ja väike. Ka kõrvad on ümmargused ja väikesed. Silmad on suured ja rohelised. Valged karvad suu ümber jätavad mulje, nagu oleks ta oma koonu piimanõusse kastnud ja pärast puhtaks pühkimata unustanud. Esijalad on tagumistest jalgadest suuremad ja kohandatud saagi haaramiseks. Puumal on lihaseline kael ja tugevad lõualuud. Puumal on äge kuulmis võime ja suurepärane nägemine. <ref name=":0" /><ref><nowiki>https://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/101998289</nowiki> </ref>
==Toitumine==
Püüab eelkõige suurulukeid, näiteks [[hirv]]i, aga ka [[muflon]]eid, okassigu või [[sisalik]]ke. Mõnikord ründab ta kariloomi, mistõttu peavad inimesed talle jahti. Puuma on lihasööja, jälitaja ja varitsuskiskja ning jälitab mitmesuguseid röövloomi. Põhimõtteliselt sööb puuma kõiki loomi, keda ta suudab tabada, isegi nii suuri loomi kui põder. Puuma jälitab oma saaki põõsaste ja puude ning üle kaljuraudade, enne kui hüppab võimsalt ohvrile seljale ja viib läbi lämmatava kaela hammustuse. Puumad jahivad saaki põhiliselt öösel. Oma saaki püüab ta ka veest. <ref name=":0" />
==Paaritumine==
Pärast kolm kuud kestvat tiinust poeb emane puuma varjulisse koopasse, kus toob ilmale 1–6 poega; hoolt kannab nende eest üksi.Emas puuma saavutab suguküpsuse 1-3 aasta jooksul. Üks pesakond poegi sünnib iga 2-3 aasta järel. Kutsikad on täpilised ja sünnivad sinisilmade ja rõngas sabadega. Kutsikad võõrutatakse umbes 3 kuud päras sündi. Kutsikad lahkuvad ema territooriumilt uue rajamiseks umbes kaheaastaselt. Puuma eluiga looduses on 8-13 aastat ja 18-19 aastat inimese poolt hoolitsedes.<ref name=":0" />
== Käitumine ==
Puumad on territoriaalsed loomad ja territooriumid sõltuvad maastikust, taimestikust ja röövloomade arvukusest. Puuma on erakordne nad väldivad piirkondi, kus on inimasustus. Emaste territooriumid on tavaliselt poole väiksemad kui isaste territooriumid. Emased märgistavad oma territooriumit kraapimisjälje,, uriini ja väljaheitega, mida kasutatakse ka paaride ligimeelitamiseks. Isased võivad oma väikese territooriumi märgistamiseks kraapida kokku väikese lehehunniku ja heintaime ning seejärel sellel urineerida.Täiskasvanud puumad kohtuvad ainult tõuaretuseks. Puumad on häälekassid ja nad on tuntud oma madala kõla, mürtsumise, nurrumise ja karjumise poolest.<ref name=":0" />
== Kaitsestaatus ==
Puumad on IUCNi poolt klassifitseeritud peaaegu ohustatud. Puumasi on kokku vähem kui 50 000 isendit ja see väheneb jätkuvalt. Puumale pole peale inimese muud loomad eriti ohtlikud, ehkki see suhtleb teiste suurte röövloomadega nagu pruunkaru ja hall hunt, kellega ta võistleb saagi pärast. Mõnel pool võib-olla peab konkureerima Jaguari ja Ameerika alligaatoriga. Kuigi puuma ja jaaguarid kattuvad, domineerivad jaaguarid suurema saagi üle ja puuma võtab väiksema saagi. Alates 1996. aastast oli puuma jaht keelatud Argentiinas, Brasiilias, Boliivias, Tšiilis, Colombias, Costa Ricas, Prantsuse Guajaanas, Guatemalas, Hondurases, Nicaraguas, Panamas, Paraguay, Suriname, Venezuelas ja Uruguays. Puumat ei saa Californias seaduslikult tappa, välja arvatud väga erilistel asjaoludel, näiteks juhul, kui üksikisik on kuulutatud avaliku julgeoleku ohuks. Kalade ja ulukiliikide andmed näitavad, et Californias on alates 1970. aastatest kasvanud puuma mõrvad: aastatel 2000–2006 tapetakse keskmiselt üle 112 kassi, võrreldes 1970-ndatel 6-ga.<ref name=":0" />
== Viited ==
| |||