Eestimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel

| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Governorate of Estonia 1820.jpg|200px|Venemaa keisririigi Eestimaa kubermang]]

}}

 

Mõistet kubermang (Gouvernement) kasutati suhteliselt harva. Ametlikes dokumentides eelistati nimetust hertsogkond (das Hertzogthum Ehstland, das Hertzogthum Liefland)<ref>Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710-1783). Tartu, 2000. Lk. 38.</ref>. Provintsiaalvalitsuse eesotsas nii Tallinna kui Riia kubermangus seisis kindralkuberner (General-Gouverneur), kellele [!] vahetule juhtimisele alluvat ametkonda nimetati nagu tema hallatavat territooriumigi kindralkubermanguks (General-Gouvernement). ... Eesti- ja Liivimaa kõrgeimad administraatorid kandsid vahelduvalt kindralkuberneri ja kuberneri ametinimetust, mis sõltus ennekõike seda kandnud isiku positsioonist ja mõjukusest. Mitmel korral on valitsus kasutanud ametis oleva kuberneri kindralkuberneriks nimetamist edutamisvõimalusena, ilma et viimase funktsioonid ja võimupiirid oleksid seeläbi muutunud<ref>Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710-1783). Tartu, 2000. Lk. 46.</ref>. Tallinnas kuulusid kindralkuberneri kantselei koosseisu sekretär, aktuaar, tõlk, kantseleikirjutaja ja kopist, arhivaar (alates 1771), maamõõtja (alates 1773), vangivalvur, korstnapühkija, kantseleiteener, kütja, valvurid.<ref>Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710-1783). Tartu, 2000. Lk. 54 ja 56.</ref>

 

1796. aastal taastati vanad kubermangupiirid ning kubermang kandis edaspidi nime Eestimaa kubermang. Kubermang kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni [[Eesti]] iseseisvumiseni [[24. veebruar]]il [[1918]].

 

==Eestimaa kubermangu moodustamine==