Kristlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
34. rida:
[[Pilt:Shepherd-c-046-047.jpg|pisi|400px|Kristluse levik kuni [[13. sajandin]]i. [[William R. Shepherd]]i atlasest]]
[[451]]. aastal toimus [[Kalchedon]]is järgmine [[Kalchedoni kirikukogu|kirikukogu]]. Siin kuulutati ekslikuks Aleksandria koolkonna äärmuslik tõlgendus. Halkedoni kirikukogu püüdis olla keskteeks Aleksandria ja Antiookia vahel ning ühendada mõlema koolkonna [[teoloog]]id. Paljud kirikujuhid, teoloogid ja tavalised kristlased ei olnud selle kirikukogu otsustega nõus. Üldjoontes võime rääkida Halkedoni järgsel ajal kolmest kristoloogilisest suunast ehk kolmest teoloogilisest suunast ja lõpuks ka kolmest üldisest kiriklikust suunast kristlaskonnas.
{{vaata|Vanad oriendikirikudidakirikud}}, ''[[Kalchedoni kirikukogu]]''
[[Ida-Rooma keiser]] [[Justinus I]] (518–527) ja eriti ta järglane keiser [[Justinianus I]] (527–565) kuulutasid Kalchedoni otsused riigis ainuakehtivateks õpetusteks. Aja jooksul muutus Kalchedoni otsuseid pooldav suund [[Rooma impeerium]]i, nii [[Ida-Rooma keisririik|ida]] kui [[Lääne-Rooma keisririik|lääne osa]] ametlikuks, riigi poolt tunnustatud õpetuseks. Tänapäeval kehtib see õpetus nii ida-[[Ortodoksi kirik|ortodokssetes kirikutes]], [[roomakatoliku kirik]]us kui ka enamikus vanades protestantlikes kirikutes.