Karusaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Loodud lehekülje "Bear Island (Norway)" tõlkimisel |
||
1. rida:
{{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}{{Saar
| Nimi = Karusaar
| Pilt = Bjørnøya map-et.svg
9. rida ⟶ 10. rida:
| Kõrgus = 536
| Kõrgeim koht = Urd
| Rahvaarv = 9 ajutist elanikku
| Rahvaarvu seis = 2008
| Asendikaardi pilt = Bjornoya Location Map.svg
}}
[[Fail:Svalbardi_kaart.png|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Svalbardi_kaart.png|pisi|496x496px]]
'''Karusaar''' (norra ''Bjørnøya'') on [[Norra]] [[Svalbard|Svalbardi saarestiku]] lõunapoolseim saar. Saar asub [[Barentsi meri|Barentsi mere]] lääneosas, umbes poolel teel [[Lääne-Teravmäed|Lääne-Teravmägede]] ja [[Nordkapp|Nordkapi]] vahel.
Vaatamata kaugele asukohale ja viljatule loodusele on saarel viimastel sajanditel toimunud mitmesugust kaubandustegevust, näiteks [[Kivisüsi|kivisöe]] kaevandamine, kala- ja [[vaalapüük]]. Ükski asustus pole püsinud rohkem kui paar aastat ja Karusaar on hetkel asustamata, välja arvatud saare [[Ilmajaam|ilmajaama]] ''Herwighamna'' töötavad töötajad. Koos sellega külgnevate vetega kuulutati see 2002. aastal [[Looduskaitseala|looduskaitsealaks]].
== Ajalugu ==
[[Fail:Ile_aux_ours.jpg|vasakul|pisi|250x250px| [[Vaalapüük|Vaalapüügi]] jaama varemed Kvalrossbuktas, Karusaarel ]]
[[Fail:Bjørnøya_5.JPG|pisi| Karusaar (Norra) ]]
[[Viikingiaeg|Viikingiajastu]] [[Meremees|meremehed]] võisid küll Karusaart teada, kuid dokumenteeritud ajalugu algab 1596. aastal, kui [[Willem Barents]] märkas saart oma kolmandal ekspeditsioonil. Ta pani saarele nimeks "Vogel Eylandt" (Linnusaar). <ref name="Arlov">{{Cite book|last=Arlov, Thor B.|first=|year=2003|title=Svalbards historie|publisher=Tapir Akademisk Forlag|location=Trondheim|isbn=82-519-1851-0|pages=|language=norra|quote=|via=}}</ref> [[ Steven Bennet |Steven Bennet]] viis läbi täiendava uurimise 1603. ja 1604. aastal ning märkis üles tolleaegse suure [[Morsk|morskade]] populatsiooni. 17. sajandi algusest kasutati saart peamiselt [[Morsk|morskade]] ja muude [[Loivalised|hüljeste]] jahipidamise baasina. Samuti korjati merelindude mune suurtest linnakolooniatest kuni 1971. aastani. <ref name="eggs">{{Cite web|last=Circumpolar Seabird Working Group|url=http://arcticportal.org/uploads/q8/qo/q8qoUGSfI0InO8Oi1SW23Q/Technical-no-9.pdf|title=Seabird harvest regimes in the circumpolar nations|publisher=|website=|date=|access-date=December 20, 2007|language=inglise|year=2001|format=PDF}} {{Surnud link}}</ref>
[[ Muskusfirma |Muscovy kompanii]] võttis Karusaare Inglismaa valdusesse 1609. aastal, kuid hülgas selle koha, kui morsajaht langes. Vene asundus eksisteeris saarel 18. sajandil ja selle jäänuseid kasutati hiljem territoriaalse kuuluvuse argumentidena [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] poolt 1899 ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt 1947. aastal. <ref>{{Cite book|last=Meissner|first=Hans Otto|author-link=Hans Otto Meissner|year=1963|title=Unknown Europe|publisher=Blackie & Sons|location=London and Glasgow|isbn=|pages=158–170|language=inglise|url=|others=trans. Florence and Isabel McHugh|trans-title=Tundmatu Euroopa|quote=|via=}}</ref>
Karusaart pole kunagi ulatuslikult asustatud. Vaalapüügijaama jäänuseid 20. sajandi algusest võib näha kaguosas ''Kvalrossbuktas'' (Morsa laht). Aastatel 1916–1925 kaevandati kivisütt kirderannikul asuvas väikeses asulas ''[[ Tunheim |Tunheim]]'', kuid siis loobuti kaevandamisest, kuna ei toonud kasumit. Külma kliima tõttu on asula jäänused, sealhulgas pooleldi hävinud sadam ja auruvedur, suhteliselt hästi säilinud.
Karusaare strateegilist väärtust märgati 19. sajandi lõpus, kui [[Venemaa Keisririik]] ja [[Saksa keisririik|Saksamaa Keisririik]] näitasid üles oma huvi Barentsi mere vastu. Saksa ajakirjanik ja seikleja [[ Theodor Lerner |Theodor Lerner]] külastas saart aastatel 1898 ja 1899 ning väitis, et saar on tema oma. 1899. aastal alustas Saksa kalandusühing ''Deutscher Seefischerei-Verein'' (DSV) vaala- ja kalapüügi võimaluste uurimist Barentsi meres. DSV suhtles salaja Saksa mereväe juhtkonnaga ja kaalus Karusaare okupeerimise võimalust. Reageerides neile edusammudele saatis Vene merevägi ristleja ''Svetlana'' uurima ja venelased heiskasid oma lipu Karusaare kohal 21. juulil 1899. Ehkki Lerner protesteeris selle vastu, siis vägivalda ei kasutatud ja asi lahendati diplomaatiliselt, ilma et ükski riik esitaks nõudmisi Karusaare kuuluvuse kohta kohta. <ref name="Arlov">{{Cite book|last=Arlov, Thor B.|year=2003|title=Svalbards historie|publisher=Tapir Akademisk Forlag|location=Trondheim|isbn=82-519-1851-0|language=Norwegian}}</ref>
Kogu saar oli aastatel 1918–1932 eraviisiliselt Bjørnøen AS söekaevandusettevõtte omanduses, kui firma katsiad võttis üle Norra riik. Bjørnøen AS eksisteerib nüüd riigiettevõttena ja seda juhitakse ühiselt koos Kings Bay AS-ga, kes haldab [[Ny-Ålesund|Ny-Ålesundi]] tegevust [[Lääne-Teravmäed|Spitsbergenil]].<ref name="Statereport">{{Cite web|last=Norwegian Ministry of Trade and Industry|first=|url=http://www.odin.no/filarkiv/253150/ownership2004.pdf|title=The State's Ownership Report 2004|publisher=|website=|date=|access-date=February 27, 2006|language=inglise|year=2005|format=PDF}} {{Surnud link}}</ref> Norra raadiojaam (''Bjørnøya Radio'', kutsung: ''LJB'' <ref name="radiolist">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.wmo.ch/web/www/ois/Operational_Information/VolumeD/VolumeD/Chapter4.pdf|title=List of coastal radio stations|trans-title=Rannikualade raadiojaamade nimekiri|publisher=World Meteorological Organisation|website=|date=|access-date=October 9, 2006|language=inglise|year=2005|format=PDF}} {{Surnud link}}</ref>) asutati põhjarannikul ''Herwighamnas'' 1919. aastal. Hiljem laiendati seda ilmajaamani.
Kuna laevateed Atlandi ookeanist [[Valge meri|Valge mere]] sadamateni kulgevad läbi Barentsi mere, olid Karusaare ümbruse veed strateegilise tähtsusega nii [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] kui ka [[Külm sõda|külma sõja ajal]]. Ehkki Svalbardi Saksamaa ei okupeerinud, ehitas [[Kriegsmarine]] sinna mitu ilmajaama. Automaatne raadiojaam võeti kasutusele Bjørnøyal 1941. aastal. Saksa väed ründasid Karusaare ümbritsevates vetes mitmeid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] suunatud sõjalise varustusega laevakonvoisid. Nad tekitasid 1942. aasta juunis/juulis konvoile PQ 17 suuri kaotusi, kuid 1942. aasta uusaastaööl [[ Barentsi mere lahing |Barentsi mere lahingus]] olid nad kaotajad. Karu saarest kagus olevad veed olid 1943. aasta mereväe lahingute sündmuskoht. Novembris 1944 tegi Nõukogude Liit ettepaneku tühistada Svalbardi leping, eesmärgiga saada Karusaare üle suveräänsus. Läbirääkimised paguluses olnud Norra valitsusjuhi [[Trygve Halvdan Lie|Trygve Liega]] ei viinud kokkuleppeni II maailmasõja lõpuks ja Nõukogude ettepanekuid ei viidud kunagi ellu.<ref name="Arlov">{{Cite book|last=Arlov, Thor B.|year=2003|title=Svalbards historie|publisher=Tapir Akademisk Forlag|location=Trondheim|isbn=82-519-1851-0|language=Norwegian}}</ref> Nõukogude Liit (ja hiljem ka Venemaa) säilitas [[Lääne-Teravmäed|Lääne-Teravmägedel]] siiski teatava kohaloleku.
2002. aastal loodi [[Looduskaitseala|looduskaitseala,]] mis hõlmab kogu saart, välja arvatud 1.2 ruutkilomeetrit ilmajaama ümbruses. Kaitseala hõlmab ka rannikult nelja [[Meremiil|meremiili]] raadiuses (7.4 km) olevaid veekogusid.<ref name="Forvplan">{{Cite web|last=Sysselmannen på Svalbard (The Governor of Svalbard)|first=|url=http://www.sysselmannen.svalbard.no/forvpl_sms.pdf|title=Forvaltningsplan for Bjørnøya 2005–2010 ("Administrative plan for Bjørnøya 2005–2010")|publisher=|website=|date=|access-date=November 24, 2005|language=norra|archive-url=https://web.archive.org/web/20051029191326/http://www.sysselmannen.svalbard.no/forvpl_sms.pdf|archive-date=October 29, 2005|year=2005|format=PDF}}</ref> 2008. aastal otsustati laiendada kaitseala 12 meremiilini (22 km) rannikust, mis katab 177 km² suuruse ala maismaal ja 2 805 km² merel. <ref>{{Cite news|last=|first=|url=http://www.norwaypost.no/News/Enlarged-nature-reserve-around-Bear-Island/menu-id-26.html|title=Enlarged nature reserve around Bear Island|trans-title=Suurendatud looduskaitseala Karusaare ümbruses|publisher=The Norway Post|work=[[Svalbardposten]]|date=December 18, 2008|access-date=December 18, 2008|language=inglise|via=}} {{Surnud link}}</ref> Praegu on saare ainsad elanikud umbes üheksa <ref name="NudieDip">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.siste.no/Innenriks/article3730159.ece|title=Badet naken på Bjørnøya|trans-title=Ujusin paljalt Karusaarel|publisher=|website=|date=|access-date=|language=norra|year=2008}}</ref> Norra ilmajaama ja Herwighamna raadiojaama töötajat. See jaam teostab meteoroloogilisi vaatlusi ning osutab logistika- ja telekommunikatsiooniteenuseid, sealhulgas raadiovalvet HF-kanalitel 2182/2168 ja [[VHF-sagedusala|VHF-]]<nowiki/>kanaleid 16/12. Ilmaprognoose edastatakse jaamast kaks korda päevas, teadvustatakse kanalitel HF 2182 / [[VHF-sagedusala|VHF]] 16. Jaamal on ka helikopterite maandumisplatvormid, mida saavad kasutada [[ Norra rannavalve |Norra rannavalve]], Norra 330 eskadron ja [[ Svalbardi kuberner |Svalbardi kuberneri]] kopterid. [[ Norra Polaarinstituut |Norra Polaarinstituut]] viib igal aastal läbi ekspeditsioone Karusaarele, peamiselt [[Ornitoloogia|ornitoloogiliste]] uuringutega. Mitmeid muid, peamiselt geograafia ja klimatoloogiaga seotud uurimisprojekte viiakse läbi vähem regulaarselt. Bjørnøyasse reisimiseks on väga vähe võimalusi.
Raadioamatöörid viivad suvekuudel aeg-ajalt saarel läbi [[ DXpeditions |DX-ekspeditsioone]] .
== Geograafia ==
[[Fail:Uria_lomvia_2.jpg|pisi| Stappeni linnukaljud ]]
Karu saar asub umbes 235 kilomeetrit [[Lääne-Teravmäed|Lääne-Teravmägedest]] lõuna pool ja 397 kilomeetrit Norra mandriosas asuvast [[ Ingøy |Ingøyst]] loodes.
Saare kontuur on umbkaudne kolmnurk, mis näitab lõunasse, mille suurim põhja-lõuna pikkus on 20 kilomeetrit ja suurim ida-lääne pikkus 15.5 kilomeetrit. Selle pindala on 178 km². Karusaare lõunaosa on mägine, kõrgeim tipp on kagurannikul asuv [[ Miseryfjellet |Miseryfjellet]], millel on kolm tippu: Urd (536 m), Verdande (462 m) ja Skuld (454 m).
Muud märkimisväärsed mäed on [[ Antarcticfjellet |Antarcticfjellet]] kagus ja [[Fuglefjellet]], [[ Hambergfjellet |Hambergfjellet]] ja [[ Alfredfjellet |Alfredfjellet]] edelas. Saare põhjaosa moodustab tasandiku, mis katab umbes kaks kolmandikku pindalast.
Peale mõne liivaranna on rannik enamasti järsk, kõrgete kaljude ja silmapaistvate erosioonimärkidega, näiteks koopad ja isoleeritud kivisambad. On olemas mitmeid ankrukohti ja maabumispaiku, samuti väike sadam põhjarannikul ''Herwighamnas''.
=== Hüdrograafia ===
Norra valitsusasutused on kogu 20. sajandi jooksul korraldanud Svalbardi vete [[ Hüdrograafiline uuring |hüdrograafilisi uuringuid]]. Vastutus langes ''{{Keel|no|Norges Svalbard- og Ishavsundersøkelser}}''<nowiki/>'ile 1928. aastal, selle järglasele, [[ Norra Polaarinstituut |Norra Polaarinstituudile]] aastast 1948 ja [[ Norra hüdrograafiateenistus |Norra hüdrograafiateenistusele]] alates 1984. aastast. <ref name="Norskelos">{{Cite book|last=Anon.|first=|year=1990|title=Den Norske Los – Farvannsbeskrivelse – Sailing Directions, Vol.7: "Arctic Pilot"|publisher=[[Norwegian Polar Research Institute]] and the [[Norwegian Hydrographic Service]]|location=|isbn=82-90653-06-9|pages=|language=norra ja inglise|quote=|via=}}</ref> [[Katastrimõõdistamine|Maamõõtmine]] ja kaardistamine on Polaarinstituudi kohustus.
Vee sügavus saare lähedal ning põhjas ja idas ei ületa palju 100 meetrit, kuid muutuvad palju suuremaks lõunas ja eriti umbes kolmkümmend [[Meremiil|meremiili]] läänes, kus mandrilaam kaldub [[Norra meri|Norra mere]] ja [[Grööni meri|Grööni mere]] sügavasse vette.
Madalik on kaetud madalate mageveejärvedega, mis katavad kokku umbes 19 km². Mitu oja suubub ookeani, sageli [[Juga|jugade]] kaudu mööda ranniku järsemaid osi. Karusaarel on tuvastatud [[Liustik|liustikud]].
=== Kliima ===
[[Põhja-Atlandi hoovus|Põhja-Atlandi hoovuse]] haru kannab Svalbardisse sooja vett, luues kliima, mis on palju soojem kui teistel sama laiuskraadi piirkondadel. Karusaar on [[Arktiline kliimavööde|arktilises kliimavöötmes]], kuigi talvel on temperatuur suhteliselt kõrge. Jaanuar on kõige külmem kuu, mille keskmine temperatuur on −8.1 °C (baasperioodil 1961–1990). Juuli ja august on kõige soojemad kuud, keskmise temperatuuriga 4.4 °C.
Temperatuur on viimastel aastakümnetel olnud kõrgem. Sademeid pole palju, keskmiselt 371 mm aastas põhjapoolsel tasandikul. Ilm võib suvekuudel olla üsna stabiilne, kuigi udused ilmastikutingimused on tavalised, esinedes 20% kõigist juulikuu päevadest. Udu tekib siis, kui [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] soe õhk, tuleb kaugemalt lõunast, üle külma vee. Kuu keskmine sademete arv on madalaim mais ja kõrgeim septembris ja oktoobris.
Kuna Karusaar asub polaarset päritolu külma vee ja soojema Atlandi vee vahelisel piiril, on vee temperatuur saarest mõnekümne meremiili kaugusel üsna varieeruv, ulatudes mõnikord 10 °C suvel. Talvisel ajal tekib rannikul [[kinnisjää]], kuid Karusaare ümbruses on see avamerel haruldane. [[Barentsi meri|Barentsi mere]] kannab [[Ajujää|ajujääd]] Karusaarele igal talvel, mõnikord juba oktoobris, kuid märkimisväärsel hulgal jääd ei ole esine tavaliselt enne veebruari.
[[Polaaröö]] kestab umbes 8. novembrist 3. veebruarini ja [[polaarpäev]] periood umbes 2. maist kuni 11. augustini. Saades ainult 595 tundi eredat päikest aastas, on Karusaarel Euroopa madalaim keskmine päikesepaiste. <ref>{{Cite web|url=http://www.metoffice.gov.uk/media/pdf/o/i/Fact_sheet_No._9_Updated.pdf|title=Archived copy|access-date=2015-10-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032038/http://www.metoffice.gov.uk/media/pdf/o/i/Fact_sheet_No._9_Updated.pdf|archive-date=2016-03-04}}</ref>
=== Flora ja fauna ===
[[Fail:Bjoern12.jpg|pisi| Vastaklehine kivirik (Saxifraga oppositifolia) sobib hästi Karusaare kliimaga ]]
Karusaar oli 1920. aastate alguses Victor Summerhayesi ja Charles Eltoni ökoloogilise pilootuuringu koht, mille käigus koostati üks esimesi [[Toitumisahel|toiduahela]] diagramme. Taimekasvu on saarel vähe, see koosneb peamiselt [[Lehtsammaltaimed|samblast]] ja [[Merisalat|merisalatist]], kuid puud puuduvad.
Ainsad põlised [[Imetajad|maismaaimetajad]] on mõned [[Polaarrebane|polaarrebased]] . Hoolimata oma nimest, pole Karusaar [[Jääkaru|jääkarude]] alaline elukoht, kuigi paljud saabuvad talvel laieneva kinnisjääga. Mõnikord jääb karu saarele, kui jää kevadel taandub, ja jääb ka suvekuudeks. <ref name="Arsaether">{{Cite news|last=Årsæther|first=Jan|url=http://pub.tv2.no/TV2/nyhetene/article258155.ece|title=Isbjørnfamilie fanget på Bjørnøya|trans-title=Jääkarude perekond on Karusaarele kinni jäänud|publisher=TV2 (Norway)|work=|date=July 27, 2004|access-date=|language=norra|archive-url=https://web.archive.org/web/20040810143328/http://pub.tv2.no/TV2/nyhetene/article258155.ece|archive-date=August 10, 2004|via=}}</ref> Veelgi enam, siin leiduvate jääkarude alampopulatsioon on geneetiliselt eristuv jääkarude kogukond, mis on seotud [[Barentsi meri|Barentsi mere]] piirkonnaga. <ref>C. Michael Hogan (2008) [http://globaltwitcher.auderis.se/artspec_information.asp?thingid=36084 ''Polar Bear: Ursus maritimus'', Globaltwitcher.com, ed. Nicklas Stromberg] (inglise keeles)</ref>
[[Viigerhüljes]] ja habehüljes (''Erignathus barbatus)'', jääkaru saakloomad, elavad Karusaare lähedal asuvates vetes, kuid kunagistest tavalistest [[Morsk|morskadest]] on tänapäeval saanud vaid külalised. Karusaare mageveejärved on koduks mõnedele arktilistele kalaliikidele, näiteks [[Arktika paalia|Arktika paaliale]].<ref name="Omalley 2019">{{Cite journal|last=O'Malley|first=Kathleen G.|url=|title=Characterizing neutral and adaptive genomic differentiation in a changing climate: The most northerly freshwater fish as a model|journal=Ecology and Evolution|volume=9|issue=4|pages=2004–2017|language=inglise|year=2019|last2=Vaux|first2=Felix|last3=Black|first3=Andrew N.|doi=10.1002/ece3.4891|pmc=6392408|pmid=30847088|via=}}</ref>
==== Linnud ====
[[Fail:Bjoern9.jpg|pisi| [[ Miseryfjellet |Miseryfjellet]], kõrgeim tipp 536 meetrit ]]
Ainsad maismaalinnud on [[Hangelind|hangelinnud]] ja [[Lumepüü|lumepüüd]], kuid saar on rikas merelindudega, kes pesitsevad lõunapoolsetel kaljudel. Teised liigid külastavad saart oma hooajalise rände ajal Svalbardi põhisaarte ja Mandri-Euroopa vahel.
[[BirdLife International|BirdLife International on]] määranud [[BirdLife International|karusaare]] [[IBA|oluliseks linnualaks]] (IBA). Seal pesitseb [[jää-tormilind]] (50,000-60,000 paari), [[meririsla]], [[puna-veetallaja]] (10 paari), [[jääkajakas]] (2000 paari), [[kaljukajakas]] (100000 paari), [[väikealk]] (10,000-100,000 paari), [[lõunatirk]] (50 000 paari), [[põhjatirk]] (190 000 isendit) ja [[krüüsel]] (1000 paari).
Samuti toetab see [[Lühinokk-hani|lühinokk-hanede]] (30 000 isendit), [[Valgepõsk-lagle|valgepõsk-laglede]] ja [[Aul|aulide]] rännet.<ref name="bli">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.birdlife.org|title=Bjørnøya (Bear Island)|publisher=BirdLife International|website=Important Bird Areas factsheet|date=|access-date=2013-08-22|language=inglise|archive-url=https://web.archive.org/web/20070630122358/http://www.birdlife.org/|archive-date=June 30, 2007|year=2013}}</ref>
== Keskkonnaprobleemid ==
Ehkki Karusaarel või selle lähiümbruses praegu tööstuslikku tegevust ei toimu, on toksiliste ja radioaktiivsete ainete põhjustatud saastamine saare puutumatule loodusele ohuks. Barentsi meres läbiviidavad uuringud ja Norra põhjaranniku lähedal asuva Snøhviti gaasivälja hiljutine areng näitavad, et Norra mere ja Barentsi mere ökoloogiliselt tundlikud polaar- ja subpolaarsed merepiirkonnad on sattunud bensiini- ja gaasitööstuse tähelepanu keskpunkti.<ref name="Oljedirekt">{{Cite web|last=Norwegian Petroleum Directorate|first=|url=http://www.npd.no/English/Emner/Geografiske+omraader/Barentshavet/barentshavet_25_aar_jubileum.htm|title=Barents Sea exploration celebrates 25 years|trans-title=|publisher=|website=|date=|access-date=March 1, 2006|language=inglise|archive-url=https://web.archive.org/web/20051125173505/http://www.npd.no/English/Emner/Geografiske+omraader/Barentshavet/barentshavet_25_aar_jubileum.htm|archive-date=November 25, 2005|year=2005}}</ref> Keskkonnaorganisatsioon [[Bellona (organisatsioon)|Bellona]] on kritiseerinud <ref name="Cato">{{Cite web|last=Buch, Cato|url=http://www.bellona.no/en/energy/fossil/barents/snohvit/24419.html|title=Snøhvit: Reasons for Bellona's opposition|access-date=October 18, 2005|archive-url=https://web.archive.org/web/20060210104203/http://www.bellona.no/en/energy/fossil/barents/snohvit/24419.html|archive-date=February 10, 2006|year=2002}}</ref> Norra valitsust nende tegevuste lubamist ilma piisavate ökoloogilise mõju uuringuteta. Orgaanilisi toksiine, eriti [[Polüklooritud bifenüülid|PCB-sid]], on leitud suurtes kontsentratsioonides Karusaare bioloogilistes proovides, eriti ''Ellasjøeni'' mageveejärve arktilises söes.<ref name="Herzke">{{Cite journal|last=Herzke, D.|url=http://bfr2004.com/Individual%20Papers/BFR2004%20Abstract%20044%20Herzke.pdf|title=Polybrominated diphenylethers in biota from Bjørnøya (Bear Island)|archive-url=https://web.archive.org/web/20070928115820/http://bfr2004.com/Individual%20Papers/BFR2004%20Abstract%20044%20Herzke.pdf|archive-date=September 28, 2007|year=2004|last2=Evenset A.|displayauthors=etal|format=PDF}}</ref> Nõukogude [[tuumaallveelaev]] [[Komsomolets (allveelaev)|''Komsomolets'']] uppus 7. aprillil 1989 umbes 135 meremiili (250 km) Karusaarest edelasse.<ref name="Montgomery">{{Cite journal|last=Montgomery, George|url=|title=The Komsomolets Disaster|publisher=Center for the Studies of Intelligence|year=1995}}</ref> Radioaktiivse materjali lekkimine reaktorist ja tuumalõhkepead on praegu probleemiks ja ümbritsevate vete tugev reostus on endiselt võimalik. <ref name="NRPA">{{Cite journal|last=Gwynn, J.P.|url=http://www.nrpa.no/dav/9b02076312.pdf|title=The Radiological Environment of Svalbard|publisher=Norwegian Radiation Protection Authority|year=2004|last2=Dowdall, M.|last3=Lind, B.|format=PDF}}</ref>
<sup class="noprint Inline-Template" data-ve-ignore="true" style="white-space:nowrap;">[ ''[[Vikipeedia:Usaldusväärsuse tagamine|<span title="The material near this tag failed verification of its source citation(s). (February 2011)">ebaõnnestus kinnitamine</span>]]'' ]</sup>
== Kultuur ==
[[Surfamine]] on dokumenteeritud filmis ''Bjørnøya - følg drømmen.'' [Karusaar - jälgige unistust].
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Bjørnøya}}
== Viited ==
[[Kategooria:Atlandi ookeani saared]]▼
[[Kategooria:Norra saared]]
| |||