Wära: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 20 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
(Uus teema)
 
PResümee puudub
[[Fail:Physiokratischer Geldschein 2.gif|pisi|Wära eelkäija, füsiokraatide kontseptsiooni alusel emiteeritud raha, millelt tuli tasuda igakuist hoiutasu (demurrage fee). Selle tasumata jätmisel raha väärtus vähenes 1% võrra kuus. |alt=]]
[[Alternatiivraha]] '''Wära''' (tuletatud sõnast Währung – valuuta ja währen – vastupidav) võeti [[Saksamaa|Saksamaal]] kasutusele peale [[I maailmasõda]] ajal, mil riigi rahanduses valitses suur segadus.
 
Inspireerituna [[Silvio Gesell|Silvio Gisell]]'i (1862-1930), saksa majandustegelase ja [[Füsiokraadid|füsiokraatide]] mõtetest, asutasid Helmut Rödiger ja Hans Timm 1929. aastal [[Erfurt]]’is ''Wära Ringlusagentuuri'' ja hakkasid välja andma oma raha, mis emiteeriti riigimarga suhtega 1:1. Rahalt tuli tasuda igakuist hoiutasu (demurrage fee) 1% raha väärtusest, kui seda ei tasutud ja vastavat märki raha tagaküljele ei kleebitud, siis langes selle väärtus vastavalt 1% võrra selle nominaalväärtusest.
 
Börsikrahhi ja Suurest Depressioonist põhjustatud raskes majandusolukorras ühines projektiga enam kui 1000 [[ettevõtja]]<nowiki/>t üle kogu Saksamaa ning wära käive oli märkimisväärne 14 linnas. Seda raha tunnustasid isegi [[Commerzbank]], [[Ostfriesische Bank]], [[Vereinsbank]] ja [[Tarbijate ühistu|tarbijate ühistud]].
 
Tuntuimaks juhtumiks sai Schwanenkircheni pankrotistunud söekaevanduse juhtum, mille taaskäivitajale laenas agentuur 50 000 riigimarka (suurem osa sellest wära’des). Söekaevandus taaskäivitati ja töötajatele maksti 2/3 töötasust wära’des ja 1/3 riigimarkades. Kuna wära'des oli võimalik osta toitu ja tarbekaupu kohalikelt tootjatelt, siis inimesed leppisid sellega ja raha läks kiiresse ringlusse. Söe ostjatele, kes tasusid kauba eest wära’des pakuti 5% soodustust.
1636

muudatust