Pais: erinevus redaktsioonide vahel

'''Pais''' on enamasti inimese ehitatud [[vesiehitis]], mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada [[veehoidla]]) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.{{lisa viide}}

Üldjuhul paikneb pais [[veekogu]]ga (tavaliselt [[jõgi|jõega]]) risti.{{lisa viide}}

Maailma kõrgeim pais on [[Tadžikistan]]is paiknev [[Nureki pais]], mis on 300 meetrit kõrge <ref>Guinness Book of Records 1997, lk 108–109. ISBN 0-85112-693-6</ref>. Ehitusjärgus on 305 m kõrgune betoonkaarpais [[Jinping I pais]] [[Hiina]]s, mis plaani järgi valmib [[2014]]. Euroopa kõrgeim ja maailma kõrguselt 3. tamm on [[Šveits]]is asuv [[Grande Dixence'i pais]], mida ehitati [[1953]]–[[1964]] ja mis on 285 meetrit kõrge.{{lisa viide}}

Ehitise mahu poolest maailma suurim pais on [[USA]]-s asuv [[New Cornelia Tailings]], mis valmis [[1973]] ja mille ruumala on 209,5 miljonit kuupmeetrit. Teisel ja kolmandal kohal on Euroopa suurimad tammid, [[Venemaa]]l asuvad [[1952]] valminud [[Verhne-Svirskaja pais]] [[Oneega]]l (185,5 miljonit m³) ja [[Kuibõševi veehoidla]] ees asuv [[1955]] valminud [[Samaara pais]] [[Volga]]l (169 miljonit m³). 2010. aasta lõpu seisuga on maailmas ehitusjärgus kaks tammi [[Argentina|Argentinas]] ja üks [[Kanada]]s, mis valmides on maailma kolm kõige suuremat.{{lisa viide}}

Paisu taga olevatest [[veehoidla]]test on maailma suurim [[1983]] valminud [[Itaipu pais]]u taha [[Paraná jõgi|Paraná jõele]] [[Brasiilia]]sse ja [[Paraguay|Paraguaysse]] tekkinud [[Itaipu järv]]. 7. kohal on Euroopa suurim ja Venemaa suuruselt teine veehoidla, [[1958]] valminud [[Volga hüdroelektrijaam]]a paisu taha Volgale tekkinud [[Volgogradi veehoidla]].{{lisa viide}}

Paisud võivad olla ka looduslikud, kui näiteks [[kobras|koprad]] on mingi veelõigu maha langetatud puude või muu risuga tõkestanud.{{lisa viide}}

[[Argikeel]]es tavaliselt ei eristata mõisteid "pais" ja "[[tamm (ehitis)]]". Erinevus seisneb selles, et tammi eesmärk on kaitsta maa-ala üleujutuste eest ja toota hüdroenergiat.{{lisa viide}}

Esimene pais ehitati umbes 3000 aastat eKr. Selleks oli Jawa pais, mis asus Jordanis. Enamus iidsetest paisudest olid kruusa ja müüritisega ehitatud lihtsad gravitatsioonipaisud, kuid Jawa tammi tugevdati kivimitega, millega täideti ülesvoolu seina tagust, et seina kaitsta. Selline ohutusabinõu oli sel ajal äärmiselt uuenduslik. Kahjuks on tugevdatudTugevdatud disain unustatudon pärast Jawa paisu unustatud, ja seda ei ole tänapäevani "taasleiutatud". <ref>https://tataandhoward.com/2016/05/a-history-of-dams-from-ancient-times-to-today/</ref>

Järgnevate iidsete paisude ehitus ja töökindlus oli varieeruv. Umbes 400 aastat pärast väga tõhusa Jawa tammi rajamist ehitasid egiptlased Sadd el-Kafara paisu, tõenäoliselt selleks, et varustada kohalikke karjääre Kairo ümbruses veega. Niisutuse otstarbeks varustasid Niiluse üleujutused talunikke rohke veega.{{lisa viide}}