Roos: erinevus redaktsioonide vahel

Tavaliselt mõeldakse '''roosi''' all kibuvitsa kultuurteisendit või sorti. Roose kasvatatakse [[dekoratiivtaim|ilutaimena]].{{lisa viide}}

Rooside [[kroonleht]]edest toodetakse [[roosiõli]]. Mitmed kultuursordid ei anna vilju, sest [[kroonleht]]ede tiheda paigutuse tõttu jäävad õied viljastumata. Roose paljundatakse sordipuhtuse säilimise nimel [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]], kuid kuna erinevad liigid ja hübriidid ristuvad kergesti, siis uute sortide saamise eesmärgil ka [[generatiivne paljunemine|generatiivselt]].{{lisa viide}}

Roosisorte on registreeritud umbes 25 000, need sordid on jaotatud umbes 50 sordirühma. Enim kasvatatakse 8000 – 10 000 roosisorti.{{lisa viide}}

*[[Miniroosid|Miniatuurroosid]] e kääbusroosid{{lisa viide}}

== Eestlaste järgi nimetatud roose<ref>Roosipeenrasse valitakse uusi sorte talvel - Kuulutaja, 27.02.2015</ref> ==

1939. aastal pühendati esimene eestlasele aretatud roosisort president [[Konstantin Päts|Konstantin Pätsile]]. Selle kreemikaskollaste õitega roosi nimeks pandi „[[Staatspräsident Päts]]“, sordi aretas [[Christoph Weigand]] Saksamaalt.<ref name=Kuulutaja>[http://www.kuulutaja.ee/roosipeenrasse-valitakse-uusi-sorte-talvel/ Roosipeenrasse valitakse uusi sorte talvel]. [[Kuulutaja]], 27.02.2015</ref>

1968. aastal aretas tollane Eesti NSV Teaduste Akadeemia president [[Johan Eichfeld]] geraaniumpunaste õitega teehübriidroosi „[[Friedebert Tuglas]]“.<ref Kahjuksname=Kuulutaja seda enam meie aedades ei leidu./>

Roosikasvataja [[Mart Ojasalu]] on aretanud neli tuntud eestlase nime kandvat roosisorti. 1990. aastate lõpust pärineb kuldkollane „Mati“ ehk „[[Mati Nuude (roos)|Mati Nuude]]“, 1992. aastast merevaigukollane „[[Peaminister Savisaar]]“, 2007. aastast poetessile pühendatud veripunaste rosettõitega põõsasroos „[[Marie Under (roos)|Marie Under]]“, 2008. aastast kunstnikust kirjanikule pühendatud tumeroosade õitega roos „[[Ilon]]“ ehk „Ilon Wikland“.<ref name=Kuulutaja />