Tartu toomkapiitel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kohendamist
algust veel kohendatud
1. rida:
'''Tartu toomkapiitel''' oli [[Tartu]]s [[13. sajand Eestis|13. sajandist]] [[1558]]. aastani tegutsenud kõrgvaimulike kolleegium ([[toomkapiitel]]).
 
[[1224]]. aastast on teada, et toomkapiitli[[Tartu ülalpidamisekspiiskop|piiskop]] pidi[[Hermann saamavon 24Buxhövden|Hermann küla,I]] mainitiasutas selle esimest juhti, toompraostpärast [[RotmarTartu vonlahing Buxhövden(1224)|RotmarustTartu vallutamist]], kessinna olioma [[Tartu piiskoptoomkirik|piiskoptoomkiriku]] ning rajas selle juurde ka toomkapiitli, mille esimeseks juhiks sai tema vend, toompraost [[HermannRotmar von Buxhövden|Hermann IRotmarus]]; vend,samuti määras ta toomkapiitli ülalpidamiseks 24 küla ning on ka sedateada, et kapiitel koosnes [[regulaarkanoonik]]utest.<ref>Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 253–255 (XXVIII, 8); [[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, lk 6–7</ref>. See, et toomkapiitel oli esialgu regulaarkapiitel, koosnedes [[augustiinlased-koorihärrad|augustiinlastest-koorihärradest]], selgub [[1234]]. aastast pärinevast ürikust, kus on mainitud toomkapiitli teist juhtivat liiget, [[toomprior|prior]]it<ref name="Lukas, 1998">[[Tõnis Lukas]], 1998. Tartu toomhärrad 1224-1558, [[TÜ Kirjastus]]. Lk 41</ref>. [[1240]]. aastal oli ametis aga juba [[toomdekaan]], mis arvatavasti näitab seda, et Tartu toomkapiitel oli muutunud regulaarkapiitliks ja selle liikmed olid [[regulaarkanoonikud]].<ref>[[Leonid Arbusow vanem]]. "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag." in: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, 1911, 1912 und 1913 (1914), lk 304.</ref>
 
Toomkapiitlisse kuulus esialgu arvatavasti 12 liiget ehk toomhärrat või kanoonikut, 1360. aastaks võis seal olla kuni 20 liiget; hiljem taas vähem.<ref>Lukas, Tartu toomhärrad, lk 49–52</ref>