Rotermanni kvartal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Originaaluurimuslik hinnang ("õnneks") välja
32. rida:
Nõukogude okupatsioon tõi suured ümberkorraldused ka Rotermanni kvartalis. Kõik eraettevõtted natsionaliseeriti. Rosen & Co piiritusevabrikust sai Tallinna Piirituse Puhastamise Vabrik, Rotermanni Tehased nimetati Viktor Kingissepa nimeliseks Teraviljakombinaadiks. Saksa ajal 1941–1944 tagastati nii mõnigi ettevõte endistele omanikele, taastati ka Rotermanni Tehased, kuid tootmisvõimalused olid sõjatingimustes väga piiratud. Tallinna pommitamistest ei jäänud puutumata ka Rotermanni kvartal ja selle ümbrus, muuhulgas hävis Narva maantee alguses asunud Kunstimuuseum ja Mere puiestee ääres asunud kino „Grand Marina“. 1944 jätkus Nõukogude okupatsioon, mis tõi endaga kaasa parasiitehitisi ja harjumatut tagasiminekut linnaruumi hooldamisel ning korrastamisel. Rotermanni kvartali olulisemaid ettevõtteid okupatsiooni ajal oli leivatööstus. Tootmiskoondis „Leibur” kasutas Hobujaama hoonet leivatööstusena veel 1980ndate teisel poolel.
 
1970. aastate alguses loodi Tallinna kesklinna radikaalne ümberehituskava, mille järgi pidi Viru hotelli juurest sadamasse suunduma erakordselt lai jalakäijate bulvar – sisuliselt oleks see Rotermanni kvartali likvideerinud. ÕnneksDetailplaneering jäeti detailplaneering tänu arhitektide vastuseisule 1981. aastal kinnitamata. 1980. aastal lisandus kvartalisse ruudukujulise põhiplaaniga Tallinna Peapostkontori hoone. Rotermanni kvartali nõukogudeaegsed miljöömuutused on igavesti talletatud ka maailma kultuurilukku. Lagunevas tööstusrajoonis toimus suur osa Andrei Tarkovski filmi „Stalker” võtteid. Väärikad vanad tööstushooned koos hoopis teisest maailmast pärit ladestustega tekitavad konflikti, mis loovad Tarkovski filosoofilise üldistusjõuga filmile ilmeka raami.
 
== 1991–2006 ==