Ameerika Ühendriigid: erinevus redaktsioonide vahel

Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud [[San Francisco maavärin]] aastal [[1906]], Anchorage'i maavärin [[1964]]. ja Los Angelese maavärin [[1994]]. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud [[Saint Helens]]i pursked [[1980]]. aastal. [[Yellowstone'i platoo]]l tegutseb ka geisreid.

 

USA põhiosa asub [[parasvööde|parasvöötmes]] ja [[lähistroopika]]s, Florida lõunaosa ulatub [[troopikavööde|troopikavöötmesse]], Alaskas valitseb [[lähisarktiline kliima]]. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm [[arktiline õhumass|arktiline õhk]] tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool −30 °C, Ülemjärve ääres [[Duluth]]is −13,9 °C, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s −1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud [[Surmaorg|Surmaorus]] (56,7 °C; läänepoolkera kõrgeim).

 

USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2006]] ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 oli rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ja seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv pärast 2050. aastat praeguse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahvastiku.<ref>[[Eurostat]] ja [[U.S. Census Bureau]].</ref>

 

 

{| class="wikitable"

Ainult inglise keelt rääkis [[2003]]. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, [[hiina keel]]t 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, [[tagalogi keel]]t 1,3 miljonit, [[vietnami keel]]t 1,1 miljonit ja [[saksa keel]]t 1,1 miljonit ameeriklast.

 

USA-s domineerivad [[protestantism|protestantlikud]] kristlikud kirikud.