Kitsekasvatus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin pealkirja "Viited". |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Taksonitabel
'''Kits''' ''(Capra hircus)'' on üks esimesi inimese kodustatud loomi, kes aretati välja Lääne-Aasias pulstikkitse alamtõust bezoar ibexist ''(Capra aegagrus)''. Bezoar ibex on põlistõug Lõuna-Iraani, Türgi ja Lõuna-Iraagi Zagrose ja Tauruse mägialadel. Ajaloolised uuringud on näidanud, et kitse populatsioon suurenes kiiresti globaalselt ning kits mängis olulist rolli Neoliitikumi ajastul agrikultuuri tehnoloogia arengus. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Hirst, K. Kris|url=https://www.thoughtco.com/the-domestication-history-of-goats-170661|pealkiri=The Domestication of Goats|väljaanne=|aeg=11. november 2019|vaadatud=19.02.2020}}</ref>▼
| nimi = Kits
| värv = #{{taxoboxi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = DOM
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla''
| sugukond = [[Veislased]] ''Bovidae''
| perekond = [[Kits]] ''Capra''
▲}}'''Kits''' ''(Capra hircus)'' on üks esimesi inimese kodustatud loomi, kes aretati välja Lääne-Aasias pulstikkitse alamtõust bezoar ibexist ''(Capra aegagrus)''. Bezoar ibex on põlistõug Lõuna-Iraani, Türgi ja Lõuna-Iraagi Zagrose ja Tauruse mägialadel. Ajaloolised uuringud on näidanud, et kitse populatsioon suurenes kiiresti globaalselt ning kits mängis olulist rolli Neoliitikumi ajastul agrikultuuri tehnoloogia arengus. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Hirst, K. Kris|url=https://www.thoughtco.com/the-domestication-history-of-goats-170661|pealkiri=The Domestication of Goats|väljaanne=|aeg=11. november 2019|vaadatud=19.02.2020}}</ref>
Tänaseks leidub maailmas üle 300 kitsetõu, ulatudes levikult kõikjale peale Antarktika. Kitsel on tänu inimese aretusele hästi omandatud võime edukalt toime tulla väga varieeruvates keskkonnatingimustes, elades nii inimeste rajatud asulates kui ka troopilistes vihmametsades. Kitsed taluvad hästi niiskust, kuumust, kuivust ning külma, ning on võimelised elutsema ka kõrbetes ja jäistel aladel. Kuna kitsed on sedavõrd vähenõudlikud loomad ning sobivad kasvatamiseks erinevates tingimustes üle maailma, on kitse kodustamise ajalugu pisut ebaselge. Täpsemaid andmeid kitse põlvnemise ja kodustamise kohta on uuritud pärast DNA avastamist. <ref name=":0" />
68. rida ⟶ 78. rida:
|+'''Kitsede normaalsed elulised näitajad''' <ref name=":3" />
|'''Rektaalne temperatuur'''
|-
|'''Pulss või südamerütm'''
77. rida ⟶ 87. rida:
|
▲'''70–90 lööki minutis'''
▲'''Täiskasvanud looma topelt rütm - 140-180 lööki minutis'''
|-
|'''Hingamissagedus'''
100. rida ⟶ 108. rida:
== Kitsetõud ==
Kolm peamist kitsekasvatuse saadust on liha, piim ja vill. Kõige populaarsem lihatõug on buuri kits ning kõige tuntumad villakitsed on angoora ja kašmiir. Levinumad piimatõud on saane, toggenburg, alpi ja angolo-nuubia ning neid kasvatatakse üle kogu maailma. Piimatõud vajavad suuremat hoolt kui liha- või villatõud. Saane, alpi ja toggenburgi tõud pärinevad Šveitsi ja Prantsusmaa mägedest. Angolo-nuubia kitsed aretati välja Ühendkuningriikides ja Põhja-Iirimaal, kui ristati Aafrika ja India põlistõugu sikkusid Inglismaa kitsedega. Arenenud maades on võimalik neid tõuge näha televisioonis, kus käsitletakse kitsede piimatoodangut ja -kvaliteeti puudutavaid teemasid ning analüüsitakse kitsetõugude füsioloogilisi omadusi. <ref name=":0" />
{| class="wikitable"
|+Kitsetõud lühenditega
!S – saane<br />
!N – norra kits<br />
|-
!TWZ – thüringi metsakits<br />
!SL – rootsi maatõug<br />
|-
!AN – angolo-nuubia<br />
!BAN – briti angoora<br />
|-
!BAO – buuri kits<br />
!R – ristand<br />
|}
== Viited ==
| |||