Mazbrenguļi mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
7. rida:
Esimene teadaolev omanik oli aastal 1638 Jören Skytte. Hiljem sai selle omanikuks Jöreni tütrega abiellunud Michael Struberg Cronstiern, kes selle 1650. aastal 4000 taalri eest [[Igelström]]idele müüs. Aastal 1684 läks mõis [[Mõisate reduktsioon|reduktsiooni]] käigus riigile ja selle ostsid [[Ceumern]]id. Aastal 1726 müüsid nad mõisa 2600 taalri eest Johann Heinrich von [[Reinken|Reinicke]]le. Tema surma järel päris selle tema õemees kapten Oberhof. Aastal 1761 ostis selle tema tütrelt 8500 taalri eest Friedrich von [[Völckersahm]], tema leselt ostis selle omakorda 10 000 taalri eest Otto Gustav Wenzell. Aastal 1794 ostis selle 15050 taalri eest von [[Seydlitz]], kes selle aastal 1797 pantis 22000 taalri eest Johann Ernst Bahlile. Too loovutas pandiõiguse aastal 1805 Moritz von [[Gersdorff]]ile, kes maksis talle 18 000 taalrit.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 114</ref>
 
Järgmine pandiõiguse omanik oli [[Ludwig von Cube]], kes omandas selle 8300 rubla eest selle juunis 1816 ja müüs siis sama aasta septembris 9500 rubla eest Ernst Hagenile. Tolle pärandi jagamisel läks pandiõigus aastal 1852 Eduard Johann Hagenile, Eduardi surma järel aga tema kahele pojale. Aastal 1877 lõppes pandileping ja mõisa omandas 60 000 rubla eest Arthur Theodor Nicolai Hagen, osteostes nii välja venna osa.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 151.</ref>
 
Aastal 1824 sündis mõisas maalikunstnik [[Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]].<ref>[http://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/schwartz.htm Julie Wilhelmine Emilie Hagen-Schwarz (1824–1902)] TÜ raamatukogu kogud</ref>