Tee (jook): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
63. rida:
Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne järgnevat töötlemist. Sellest, kuidas neid töödeldakse – närtsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kääritatakse, kuivatatakse või kombineeritakse neid meetodeid omavahel – oleneb, millist teed toodetakse.
 
On kolm põhilist teegruppitee rühma, mis saadakse teepõõsa lehtede erineva töötlemise tulemusena:
* [[must tee]],
* [[roheline tee]],
71. rida:
 
== Tee ajaloost ==
Roheline, hiljem ka must tee on olnud [[Aasia]]s tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud – oletatakse selle põlvnemist Kagu-Hiina, [[Birma|Põhja-Birma]] ja Ida-India kõrgendikelt või teise variandina, onet tasee levinudlevis Indiast [[Assam|Assami regioonist]] edasi Hiinasse.
 
Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamiseltoidu valmistamisel. Näiteks Birmas söödion söödud värskeid teelehti salatina, [[Siiam]]is lisation lisatud kuivatatud lehti kalaroogadele, [[Tiibet]]is aga olion tuntud puder, kus teelehtedele olilisatakse lisatudröstitud [[oder|odrajahu]] ja [[või]]d.
 
Esimene usaldusväärne kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast [[350]]. Tol ajal oli tee hinnatud arstim, mitte igapäevane jook. Seda kasutati seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks. Igal juhul oli nõudlus tee järele nii suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetõttu alustati [[Sichuan]]iis mäenõlvadel teeviljelust.
 
5. sajandiks oli teejoomine lisaks ravimile Hiinas ka naudingu allikana laialt levinud ja paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks.