Välk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{see artikkel|räägib valgusefektina tajutavast äikse komponendist, joonisfilmi kohta vaata artiklit [[Välk (film 2008)]], teeninduskombinaadi kohta [[Teeninduskombinaat Välk]].}}
[[Pilt:Lightning over John C. Stennis - alt1.jpg|pisi|Pilvede
'''Välk''' on võimas nähtav [[elekter|elektriline]] [[sädelahendus]], mis esineb looduses [[äike]]sepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel.
11. rida:
[[Pilt:Gewitter02.jpg|pisi|Rünksajupilved (Cumulonimbus arcus]]
[[Õhk|Õhus]] on alati elektrilaenguid ka täiesti puhtas õhus leidub [[laetud osake]]si. Äikesepilves tekib [[elektriline läbilöök|läbilöök]] väljatugevustel umbes 25 - 50 kV/m, välgu otste vahel võib pinge ulatuda 1 GV-ni. Välgu energiaallikaks on tõusvad õhuvoolud äikesepilves. Õhuvoolu kiirus võib ulatuda kuni 50 m/s. Vertikaalne õhuvool üles käivitab õhuosakeste hõõrdumisel nö staatilise elektrigeneraatori, suured raheterad ja veepiisad omandavad negatiivse laengu ning väikesed piisad positiivse laengu. Tõusev õhuvool viib positiivselt laetud kergemad väikesed piisad elektrilist tõmbejõudu ületades pilve ülaossa, kuni elektrivälja tugevus kasvab läbilöögiks piisavalt suureks.
[[Õhk|Õhus]] on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati [[laetud osake]]si. [[Päike]]selt liigub [[Maa (planeet)|Maa]] poole lisaks [[valgus]]t kandvate neutraalsete (ilma [[elektrilaeng]]uta) [[footon]]ite ka laetud osakesi. Neid on aga tunduvalt vähem kui [[maailmaruum]]i avarustest tulevas [[kosmiline kiirgus|kosmilises kiirguses]] sisalduvaid [[vesinik]]u-, [[heelium]]i-, [[süsinik]]u-, [[hapnik]]u-, [[raud|raua]]- jt [[ioon]]e arvust. Nende [[energia]] on miljoneid kordi suurem kui energia, mida on [[osake]]stele suudetud anda inimese poolt loodud [[kiirendi]]tes. Kui sellised energiapommid õhumolekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde.{{lisa viide}}▼
Umbes veerand välkudest on pilve ja maa vahel ning enamik neist kannab maapinnale negatiivset elektrilaengut. Läbilöök algab pilves siksakiliselt mõnekümnemeetriste sammliidriteks nimetatud sädemetena. Liider kannab negatiivset laengut allapoole, kuni liidri ja pilve alla kogunenud positiivse laengu vaheline väljatugevus põhjustab vastassuunalise läbilöögi. Nii sulgub juhtiv voolukanal, mis loob pilve ja maa vahel (või ka kahe erinevalt laetud pilveosa vahel) justnagu lühiühenduse. Sama kuumutatud ja ioniseeritud õhu kanalit läbivad üksteise järel mitu sädelahendust.
Voolutugevus välgu kanalis on umbes 100 kA ja välgu võimsus umbes 100 GW, aga kuna välk kestab vaid sekundi murdosa, siis on välgu koguenergia alla megavatt-tunni.{{lisa viide}}
==Uuemad uuringud==
▲
Seetõttu on õhk umbes 50 kilomeetri kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng. Mõlema laengu suurus on umbes 100 000 [[kulon]]it: [[ionosfäär]]il positiivne, maapinnal negatiivne laeng. [[Elektriväli]] paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib [[elektrivool]], mis on suunatud maapinna poole. [[Voolutugevus]] pole küll suur: igas mõttelises üheruutmeetrise [[ristlõige|ristlõike]]pindalaga õhutorus kulgeb [[elektrivool|vool]] tugevusega 10<sup>−12</sup> [[amper|amprit]]. Selle tulemusena jõuab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid üks miljondik miljondikust [[kulon]]ist. Et meie planeedi pindala on küllalt suur, läbib Maa atmosfääri kokkuvõttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu.{{lisa viide}}
19. rida ⟶ 24. rida:
Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...60-kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus [[temperatuur]] on 0...–10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure [[kondensaator]]i katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline – maapinnast pilve suunas.{{lisa viide}}
Laboratooriumis tekib tasaste plaatide vahel elektrisäde väljatugevusel umbes 30 kV/cm.
Sähvatusele järgnev [[lööklaine]], mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja [[magnetväli|magnetväljast]], põhjustab [[kõu]]e ehk müristamise.{{lisa viide}}
| |||