NATO: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Põhja-Makedoonia liitumine |
PResümee puudub |
||
16. rida:
}}
[[Fail:North Atlantic Treaty Organization (orthographic projection).svg|pisi|NATO liikmesriigid]]
'''Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon''' ([[inglise keel|ingl]] ''North Atlantic Treaty Organisation'' ('''NATO'''), [[prantsuse keel|pr]] ''Organisation du Traité de l'Atlantique Nord ''('''OTAN''')) on [[Liit (poliitika)|sõjaline liit]], millele pandi alus [[4. aprill]]il [[1949]] [[Põhja-Atlandi leping]]u ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on [[Põhja-Atlandi Nõukogu]], mida juhib [[NATO peasekretär]]. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. NATO peakorter asub [[Brüssel]]is. Viimati laienes NATO 2020. aastal, kui liitus [[Põhja-Makedoonia]]. Lisaks liikmesriikidele osaleb [[NATO rahupartnerlusprogramm]]is veel
Kuni [[Korea sõda|Korea sõjani]] oli NATO peaasjalikult poliitiline organisatsioon. Militaarstruktuur ehitati üles USA juhtimisel. [[Külm sõda|Külma sõja]] käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i asutamiseni, mis oli Ida-Euroopa [[Kommunism|kommunistlike]] riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] rünnaku korral. Need kahtlused viisid [[Prantsusmaa]] iseseisva tuumarelvastuse väljaarendamiseni ning 1966. aastal väljus Prantsusmaa järgmiseks kolmekümneks aastaks NATO sõjalisest tiivast. Pärast [[Berliini müür]]i langemist 1989. aastal oli organisatsioon segatud [[Jugoslaavia]] lagunemisse, NATO esimesed sõjalised operatsioonid toimusid [[Bosnia sõda|Bosnia sõjas]] aastatel 1992–1995. Endiste Varssavi pakti riikidega tekkisid aga head suhted ning paljud neist astusid 1999. ja 2004. aastal NATO-sse, nende hulgas ka [[Eesti]].
| |||