Redaktsioon: 26. märts 2020, kell 15:49 redigeeri 146.255.181.170 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. märts 2020, kell 15:51 redigeeri eemalda Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 173 360 muudatust P Tühistati kasutaja 146.255.181.170 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Castellum. Märgis: Tühistamine Uuem muudatus →
1. rida: ~~4g4444~~''~~See4~~See artikkel on kivimist; [[Geokronoloogiline üksus\|geokronoloogilise üksuse]] kohta vaata artiklit [[Kriit (ajastu)]]; kirjutusvahendi kohta vaata ~~arti4gffklit~~artiklit [[Kriit (kirjutusvahend)]].'' ---4-g {{~~4Toifmeta~~Toimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2019\|kuu=oktoober}} [4[Pilt:White cliffs of dover 09 2004.jpg\|thumb\|Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – [[Dover]]i valged kaljud]] ~~4fg~~ ~~f'g'fgfgf'gKfrgiifgtf''f' on peenet555555eraline poorne pehme [[lubjakivi]].mis on serteriue4d ijdindmsht8h jihgjih i h9huihuhuu u iu 8989uourghtv .~~ Nagu muudki lubjakivid,gf koosneb ka kriit valdavalt [[Kaltsiit\|kaltsiidist]] 5(CaCO<sub>3</sub>). ▼ ~~545g~~ Kriigt on moodust554unud peamiselt mikroskoopilist65eywe mereloomade, eelkõige [[f5555oraminifeerid]]e kodadest. Kriidi peamine komponent on kaltsiidist toesega kuldvetikate (kokkolitoforiidid; tänapäeval valdavad meredes perekonna ''Emiliana'' esindajad) jäänused. ▼ g Suured kriidilademed tekkisid [[Mesosoikum\|keskaegkonnas]] jtat eriti krtiyhrtidiajastul, millest tuleneb ka [[Ajastu (geoloogia)\|ajastu]] nimi. Siis oli [g[kliima]] tänasest tunduvaltgg soojgem ning gtingimusegd tlubikojaga mereloomadele sobivamad. ▼ ▲ '''Kriit''' on peeneteraline poorne pehme [[lubjakivi]]. Nagu muudki lubjakivid,gf koosneb ka kriit valdavalt [[Kaltsiit\|kaltsiidist]] 5(CaCO<sub>3</sub>). ~~Tuntud [[Paljand\|kriidipaljandid]] on [[Dover]]i valged kaljjuhuuu~~ ▲~~Kriigt~~Kriit on ~~moodust554unud~~moodustunud peamiselt ~~mikroskoopilist65eywe~~mikroskoopiliste mereloomade, eelkõige [[~~f5555oraminifeerid~~foraminifeerid]]e kodadest. Kriidi peamine komponent on kaltsiidist toesega kuldvetikate (kokkolitoforiidid; tänapäeval valdavad meredes perekonna ''Emiliana'' esindajad) jäänused. ▲Suured kriidilademed tekkisid [[Mesosoikum\|keskaegkonnas]] ~~jtat~~ja eriti ~~krtiyhrtidiajastul~~kriidiajastul, millest tuleneb ka [[Ajastu (geoloogia)\|ajastu]] nimi. Siis oli [g[kliima]] tänasest ~~tunduvaltgg~~tunduvalt ~~soojgem~~soojem ning ~~gtingimusegd~~tingimused ~~tlubikojaga~~lubikojaga mereloomadele sobivamad. Tuntud [[Paljand\|kriidipaljandid]] on [[Dover]]i valged kaljud [[Inglismaa]] lõunarannikul, [[Møn]]i klint [[Taani]] samanimelisel saarel ja arvukad pangad [[Rügen]]i saarel [[Saksamaa]]l. Kriit kui eriti poorne lubjakivi on hea mahuti naftale ja gaasile. Kriidist koosnevad [[Põhjameri\|Põhjamere]] alused kivimid ning [[Araabia poolsaar]]e naftat ja gaasi sisaldavad kivimid. ==Vaata ka== [[Kriit (kirjutusvahend)\|Kriit]] kirjutus- ja joonistusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist ja [[kips]]ist. [[Kategooria:Kaltsium]] [[Kategooria:Settekivimid]] [[Kategooria:Materjalid]] [[Kategooria:Anorgaanilised pigmendid]]

Kriit: erinevus redaktsioonide vahel