Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
117. rida:
Punalipulise Balti laevastiku õhujõudude kasutuses olid lennuväljad Mandri-Eestis ning ka saartel: [[Saaremaa]]l – [[Kaguli lennuväli]], kus paiknenud 57. kauglennuväepolgu 15 lennukit [[DB-3]] tegid alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses, [[7. august]]ist kuni [[4. september|4. septembrini]] 1941 pommituslennud 1800 km kaugusel asuvale Saksamaa pealinnale [[Berliin]]ile [[eskadrill]]ikomandöri [[Jevgeni Preobraženski]] juhtimisel; 73. pommitajate polk, mis asus Pärnus ja Tallinnas<ref>[http://www.liveinternet.ru/users/kakula/post193630963/ Анатолий Ильич Крохалёв]</ref>.
===NSV Liidu õhujõud===
Eesti lennuväljadele paigutati 15., 35., 38., 53. ja [[60. lennuväepolk]]. Eelvevalt oli Eestis olnud juba 4
===NSV Liidu SARKi siseväed Eestis===
146. rida:
===NSV Liidu Ehituse RK ehituspataljonid===
*NSV Liidu Ehituse Rahvakomissariaadi 43., 44., 45., 47. ja 48. ehituspataljon.
== Eesti riigikorralduse lõhkumine ja repressioonid ==
1940. aasta 17. juunil Narva raudteejaamas esitas [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülem [[armeekomandör]] [[Kirill Meretskov]] Sõjavägede ülemjuhatajale kindral [[Johan Laidoner]]ile allakirjutamiseks lepingu, milles nõuti: 1. paigutusrajoone ja majutamist [[Punaarmee]]le, [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] kasutada olevad kasarmud tuli loovutada mõne tunni jooksul; 2. linnade telefonikeskjaamades Nõukogude Liidu sõjalise kontrolli rakendamist; 3. lubada osta Eestis toiduaineid ja 4. Eesti sõjaväe koosseisu [[Kaitseliit|mittekuuluvatelt isikutelt]] relvade ära võtmist 48 tunni jooksul.
| |||