Vikipeedia

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
3419 muudatust
Resümee puudub
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
3419 muudatust
Muudetud loetavamaks, arusaadavamaks ja süstematiseeritud.
23. rida:
* [[25. august]]il võttis Riigivolikogu vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioon]]i, millega muudeti senine Riigivolikogu [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukoguks]]. Uuteks kõrgemateks riigivõimu organiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]].
 
==Eellugu: sõjaväebaaside leping ==
=== Baaside leping ===
{{Vaata|Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt}}{{Vaata|Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel}}
 
36. rida ⟶ 37. rida:
[[15. mai]]l [[1940]] sõlmiti Moskvas [[sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]], mille alusel anti NSV Liidu vägedele üle [[Paldiski]] linn, 3 saart ja 100 muud objekti. Lisaks lubati Eestisse tuua veel 12 diviisi.<ref name="jATOX" />
 
==Ultimaatum ja sõjalineEesti okupeerimine ==
===Okupeerimise strateegiline plaan===▼
[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis [[ultimaatum|ultimatiivselt]] täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. Eestile esitatud noodis öeldi:▼
{{Vaata|Operatiivplaan Vulkan}}▼
===Ultimaatum ja sõjaline okupeerimine===
[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi.
 
▲[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis [[ultimaatum|ultimatiivselt]] täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. Eestile esitatud noodis öeldi:
 
''NSV Liidu valitsus peab kategooriliselt vajalikuks ja edasilükkamatuks:''
51. rida ⟶ 57. rida:
Operatsiooni käigus hukkus 58 punaarmeelast (neist 15 sooritasid enesetapu ja 15 uppusid), haavata sai 158. Sidepataljoni lahingus sai surma 2 Eesti sõjaväelast ja 1 kommunist.<ref name="rpv8E" />
 
▲===Okupeerimise strateegiline plaan===
▲{{Vaata|Operatiivplaan Vulkan}}
17. juunil 1940 saatis NSV Liidu kaitserahvakomissar [[Semjon Timošenko]] [[Jossif Stalin]]ile ja [[Vjatšeslav Molotov]]ile eriti salajase märgukirja nr 390. Selleks, "et valmistada [[Baltimaad]]es kiires korras ette sõjatanner", pidas Timošenko vajalikuks asuda hõivatud vabariikide territooriumil ellu viima järgmisi ülesandeid:
*[[NSV Liidu Piirivalveväed|piirivalvevägedel]] tuleb aega viitmata võtta valve alla piir [[Ida-Preisimaa]]ga ja [[Läänemeri|Balti mere]] rannikualad, et hoida ära [[spionaaž]]i- ja [[diversioon]]iaktide sooritamist läänenaabrite poolt
62. rida ⟶ 66. rida:
*allutatud (hõivatud) vabariikide territooriumile tuleb luua [[Balti sõjaväeringkond]] staabi asukohaga [[Riia]]s, sõjaväeringkonna vägede juhatajaks määrata kindralpolkovnik Apanasenko<ref name="3g8Ad" />
{{Vaata|Nõukogude väeosad Eestis}}
 
==NSV Liidu relvajõud Eestis peale 17. juunit 1940==▼
[[Pilt:Andrei Zhdanov cutout.png|pisi|[[Andrei Ždanov]]]]▼
===Juunipööre===▼
[[19. juuni]]l saabus Tallinna [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär, [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] liige ja [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee ja linnakomitee]] I sekretär [[Andrei Ždanov]]. Kohtumisel Vabariigi Presidendiga uue peaministri nimetamise ja NSV Liidule sõbraliku valitsuse moodustamise eesmärgil esitatud kandidaadid, [[õiguskantsler]] [[Anton Palvadre]] või saadik [[August Rei]] – olid A. Ždanovile vastuvõtmatud ja ta soovis näha „valitsusjuhi” kohal dr [[Johannes Vares-Barbarus]]t.▼
 
[[21. juuni]]l vabastas [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]] Nõukogude Liidu esindaja [[Andrei Ždanov]]i ja Nõukogude Liidu sõjajõudude surve all [[Jüri Uluots]]a [[Eesti peaminister|peaministri]] ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks [[Johannes Vares-Barbarus]]e.▼
{{vaata|Juunipööre}}, ''[[Johannes Varese valitsus]]''▼
[[5. juuli]]l andis [[Johannes Varese valitsus|Varese valitsus]] korralduse [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu uue koosseisu valimiste]] kohta.<ref name="DBgXE" /> Valimistele kandidaatide esitamise tähtajaks seati [[10. juuli]], valimiste päevaks määrati [[14. juuli|14.]]–[[15. juuli]]. Valimiste korralduslikuks aluseks oli kehtiv Riigivolikogu valimise seadus.▼
[[Pilt:Tallinn - 17 July 1940 - 0-54578.jpg|pisi|Tallinna töölissportlased miitingul [[Vabaduse väljak]]ul [[17. juuli]]l [[1940]]]]▼
[[Pilt:TallinnVabaduseSquare17 july 1940.png|pisi|Miiting Vabaduse väljakul 17. juulil 1940, millel nõuti Eesti astumist [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit|Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu]]]]▼
===II Riigivolikogu valimised===▼
14. ja 15. juulil 1940 toimusid Nõukogude julgeoleku ja administratiivaparaadi kontrolli all [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|II Riigivolikogu valimised]]. Valimised viidi läbi 80 valimisringkonnas. Hääletamiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Valimistel osutusid 92,9% poolthäältega valituks 80 [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] valimisbloki kandidaati. Valimistel osales 81,6% valijate üldarvust{{lisa viide}}.▼
 
14. ja 15. juuli valimised olid tegelikult [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Lii]]du kandidaatide poolt hääletamine. Väljaspool Töötava Rahva Liitu kandideerinud 80 kandidaadist 17 loobusid "vabatahtlikult", 1 vahistati ja 58 kuulutati [[valimiskomisjon]]ide poolt "kõlbmatuks". Peamisteks süüdistusteks oli, et esitatud programm oli kopeeritud Eesti Töötava Rahva Liidu programmist või oli [[Provokatsioon|provokat]]iivse sisuga. Kandidaate süüdistati ka kriminaalses, rahvavaenulikus või Nõukogude Liidule vaenulikus minevikus. ▼
 
===Eesti NSV väljakuulutamine ja vastuvõtmine NSV Liitu===▼
[[21. juuli]]l võttis vastvalitud [[II Riigivolikogu]] vastu [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|deklaratsiooni riigivõimust Eestis]], millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.<ref name="wGYFS" /> [[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le "palve" Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. Augusti alguses suundus Moskvasse II Riigivolikogu 21-liikmeline delegatsioon: [[Georg Abels]], [[Nigol Andresen]], [[Valli-Moonika Haldre]], [[Aleksei Janson]], [[Mihkel Jürna]], [[Paul Keerdo]], [[Aleksander Kiidelma]], [[Johannes Lauristin]], [[Ruut Liiv]], [[Aleksander Mui]], [[Johannes Oinas]], [[August Põlts]], [[Neeme Ruus]], [[Mihhail Sõštšikov]], [[Georg Taalmann]], [[Juliana Telman]], [[Nadežda Tihanova]], [[Jüri Uustalu]], [[Leonardo Valts]], [[Johannes Vares]], [[Jaan Änilane]]. Delegatsiooni liikmed käisid [[Moskva Kreml|Kremlis]], kus esitasid [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le palve ühinemiseks NSV Liiduga. Sellekohase kõnega esines J. Lauristin ning [[6. august]]il 1940 otsustati [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII istungjärgul kuulutada [[Eesti NSV]] vastuvõetuks [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]u. ▼
 
[[25. august]]il võttis Riigivolikogu vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsiooni]]. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ning [[7. aprill]]ist [[1941]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]ks. Uuteks kõrgemateks riigivõimuorganiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]].▼
▲==NSV Liidu relvajõud Eestis pealepärast 17. juunit 1940==
Eestis ja Lätis paiknevate NSV Liidu relvajõude juhtorganina moodustati [[11. juuli]]l 1940, peakorteriga Riias, ''[[Balti Erisõjaväeringkond]]'' peakorteriga Riias.▼
=== NSV Liidu maaväed ===
[[8. armee (NSV Liit)|8. armee]], peakorteriga Tallinnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 30 hoones ja hiljem Tartus [[21. juuni]]st 1940. aastal, endise [[2. Diviis]]i hoonetes.
*[[13. kergtankide brigaad]]
*[[65. laskurkorpus]], staap Tallinnas [[Kaitseväe keskhaigla|Eesti sõjaväe keskhaigla hoones]]:
**16. laskurdiviis,
**11. laskurdiviis<ref>[http://www.front-line.eu/?page_id=134 История соединения 11-я «Валгинская», болотно – непромокаемая.]</ref>,
**90. laskurdiviis,
**19. kergtankide brigaad;
*[[1. laskurkorpus]]:
**24. laskurdiviis,
**56. laskurdiviis;
*[[19. laskurkorpus]]:
**42. laskurdiviis,
**49. laskurdiviis <ref>[VRSA F.25874. K.6. K.85.lk.27—28: F.35079. K.1. k.17. lk.310—312.]</ref>.
▲Eestis ja Lätis paiknevate NSV Liidu relvajõude juhtorganina moodustati [[11. juuli]]l 1940, peakorteriga Riias, ''[[Balti Erisõjaväeringkond]]''.
 
[[17. august]]il 1940 andis [[NSV Liidu kaitse rahvakomissar]] [[Semjon Timošenko]] direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks [[Punaarmee]] koosseisus olevateks [[territoriaallaskurkorpus]]teks. Seda tehti samaaegselt ja ühetaoliselt kõigis kolmes riigis. [[29. august]]il [[1940]] võttis [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] vastu otsuse "[[Eesti Rahvavägi]] ümber kujundada [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|Punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks]], andes tema üle Baltimaa erisõjaväeringkonna vägede koosseisu."
{{vaata|22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus}}
 
===NSV Liidu sõjamerelaevastiku Balti laevastik===
[[17. juuni]]l [[1940]] olid [[Tallinna reid]]il ja [[Läänemeri|Läänemeres]], [[Riia laht|Riia lahes]] ja [[Soome laht|Soome lahes]] asuvad [[Baaside leping]]u alusel Eestisse asunud [[Balti laevastik]]u jõud (1., 2., 3. ja 4. allveelaevade brigaad; laevastiku eskaader, mille koosseisus [[lahingulaev]] ([[dreednoot]]) "[[Gangut|OktoorirevolutsioonOktjabrskaja revolutsija]]", 3. miinilaevade [[divisjon]] ja [[vahilaev]]ade divisjon [[Naissaar]]e piirkonnas<ref>[http://rhga.ru/science/conferences/y_confer/sever/2006/petrov.htm П.В. Петров. СОВЕТСКИЙ БАЛТИЙСКИЙ ФЛОТ И СОБЫТИЯ В ПРИБАЛТИКЕ В ИЮНЕ 1940 Г.]</ref>, vastavalt [[Erioperatsioon Gudok]] plaanile ründama Eesti kaitsejõude, selleks et kooskõlastatult [[Punaarmee]] [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] maavägedega viia läbi Eesti okupeerimine sõjalise operatsiooni tulemusena<ref>[[Erich Kaup]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/1999/4/1999-4-Erich_Kaup_lk17-29.pdf Punalipulise armaada sõjakäigud Eesti vastu SEPTEMBER 1939 – JUUNI 1940], Tuna 1999/4</ref>.
{{Vaata|Balti laevastik Teises maailmasõjas}}, ''[[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]], [[NSV Liidu merevägi Eestis]]''
 
[[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni algusega Eestis]] esitas PBL esindaja 17. juunil 1940 Eesti sõjaministri abile [[August Traksmaa]]le nõude 2 ööpäeva jooksul vabastada ja anda PBL käsutusse järgmised objektid: Eesti Vabariigi [[Sõjaministeerium]]i hoone – [[Pagari tänav]] maja nr. 1, [[Eesti Vabariigi Merejõud]]ude Staabi hoone, [[Mereväe Ekipaaž]] ([[Kopli tänav]] 76) ja selle kasarmud, Teedevalitsuse hooned, Tolliameti hooned ([[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama tänaval]]), [[Eesti Ohvitseride Kogu]] hoone, [[Tallinna Prefektuur]]i hoone, 20 suvilat [[Pirita]]l ja [[Nõmme]]l, [[Kalevi Üksik Jalaväepataljon|Kalevi pataljon]]i ja Sõjakohtu hoone ning täiendavalt [[Arsenal (Tallinna ettevõte)|arsenal]]ide, [[Laevaremonditehas]] ja 2 [[dokk]]i, hotellide (hotell [[Palace]], [[Bristol (hotell)|Bristol]]), [[Vene teater]], kino ([[Gloria Palace]]), [[Trakmani kaubamaja]], [[Tallinna Reaalkool|gümnaasiumihoone]], Kalevi staadion ja elumajad ([[Pärnu maantee]] 11, [[Raua tänav]] 30, 31, 32, 33, 34, 36, 37, 38, 42, [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav|Kreutzwaldi tänav]] 13, 15, 17, 19, [[Kunderi tänav]] 6, 10, 14, [[Gonsiori tänav]] 31, [[Pirita tee]] 9, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 73, 75, 77, 85) nimekiri Tallinnas<ref>1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С. 110—III</ref>,<ref>http://www.nommevalitsus.org/?p=801 PBL Balti Sõjamerelaevastiku Baasi ülema kontradmiral Kutšerovi kiri Eesti sõjaministri abile 17.06.1940</ref>. Täiendavalt nõuti kogu Eesti [[Õhukaitse]] ja õhutõrje [[kahur]]väe ja lennuväe [[aerodroom]]i üleandmist PBL "Tallinnas baseeruvate laevade kaitseks, õhust". Raua tänav 35 hoonesse asus Punalipulise Balti laevastiku ajalehe "Красный Балтийский флот"<ref>[http://primo.nlr.ru/primo_library/libweb/action/search.do?ct=facet&fctN=facet_local6&fctV=%D0%93%D0%B0%D0%B7%D0%B5%D1%82%D1%8B&rfnGrp=1&rfnGrpCounter=1&fctN=facet_tlevel&dscnt=0&rfnGrp=show_only&fctV=online_resources&tab=default_tab&dstmp=1443274889921&srt=title&vl%28boolOperator0%29=AND&mode=Advanced&vl%28267247768UI2%29=any&vl%281UIStartWith1%29=contains&indx=1&vl%28199949086UI0%29=title&vl%281UIStartWith3%29=contains&vl%28freeText0%29=%D0%BA%D1%80%D0%B0%D1%81%D0%BD%D1%8B%D0%B9%20%D0%B1%D0%B0%D0%BB%D1%82%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9%20%D1%84%D0%BB%D0%BE%D1%82&fn=search&vid=07NLR_VU1&vl%28freeText2%29=&vl%28boolOperator2%29=AND&vl%28267247494UI1%29=lsr07&title1=1&frbg=&vl%28422913607UI6%29=all_items&vl%28boolOperator1%29=AND&ct=facet&vl%28199890271UI3%29=any&vl%281UIStartWith2%29=contains&dum=true&vl%28freeText3%29=&vl%28199950180UI4%29=all_items&vl%28199950185UI5%29=all_items&vl%281UIStartWith0%29=exact&Submit=%D0%9F%D0%BE%D0%B8%D1%81%D0%BA&vl%28boolOperator3%29=AND&vl%28freeText1%29=1941 Красный Балтийский флот. 1941,]</ref> toimetus, trükikoda asus [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreuzwald]]i tänav 2 hoones. [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 1 asus Balti laevastiku Poliitpropaganda valitsus.
 
81. rida ⟶ 114. rida:
 
Punalipulise Balti laevastiku õhujõudude kasutuses olid lennuväljad Mandri-Eestis ning ka saartel: [[Saaremaa]]l – [[Kaguli lennuväli]], kus paiknenud 57. kauglennuväepolgu 15 lennukit [[DB-3]] tegid alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses, [[7. august]]ist kuni [[4. september|4. septembrini]] 1941 pommituslennud 1800&nbsp;km kaugusel asuvale Saksamaa pealinnale [[Berliin]]ile [[eskadrill]]ikomandöri [[Jevgeni Preobraženski]] juhtimisel; 73. pommitajate polk, mis asus Pärnus ja Tallinnas<ref>[http://www.liveinternet.ru/users/kakula/post193630963/ Анатолий Ильич Крохалёв]</ref>.
===NSV Liidu õhujõud===
Eesti lennuväljadele paigutati 15., 35., 38., 53. ja [[60. lennuväepolk]]. Eelvevalt oli Eestis olnud juba 4 lennuväediviisi: [[63. kaugpommitajate polk]] [[Kuusiku lennuväli|Kuusiku lennuväljal]]; [[50. kaugpommitajate polk]] [[Haapsalu sõjaväelennuväli|Haapsalu lennuväljal]]; [[35. kaugpommitajate polk]] Tartus [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi lennuväljal]]; [[38. hävituslennukite polk]] Tallinnas [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuväljal]].
 
==NSVL=NSV Liidu SARKi siseväed Eestis===
* [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi vägede 2. Raudteeehitiste valve diviis]]i, [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi vägede 51. Raudteeehitiste valve 1. polk|51. Raudteeehitiste valve polgu]] 1. pataljon, mille [[pataljon]]i[[staap]] asus Tallinnas (3 inimest).
** 1. [[rood]] Tallinnas, (isikkoosseis 128 inimest), mis valvas [[Tallinna Elektrijaam]]a ja veepumbajaama;
92. rida ⟶ 125. rida:
[[22. juuni]]l 1941, vastavalt mobilisatsiooniplaanile moodustati selle pataljoni baasil [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 109. Raudteeehitiste valve polk]], (''109 полк войск НКВД СССР по охране железнодорожных сооружений''), juhtkond asus [[Tallinn]]as kuni [[8. juuli]]ni 1941, pärast seda [[Tapa]]l, [[17. august]]iks 1941. aastal lahkus [[Luuga]]sse (?)
 
* [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 153. üksik konvoibrigaad]], asukohaga Tallinn
 
105. rida ⟶ 139. rida:
{{vaata|Inimsusvastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941}}
 
===NSV Liidu SARKi piirivalveväed Eestis===
{{vaata|NSV Liidu piirivalve Eestis#NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941}}
 
===NSV Liidu Ehituse RK ehituspataljonid===
*NSV Liidu Ehituse Rahvakomissariaadi 43., 44., 45., 47. ja 48. ehituspataljon.
== Eesti riigikaitsesüsteemiriigikorralduse lõhkumine ja likvideeriminerepressioonid ==▼
1940. aasta 17. juunil Narva raudteejaamas esitas [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülem [[armeekomandör]] [[Kirill Meretskov]] Sõjavägede ülemjuhatajale kindral [[Johan Laidoner]]ile allakirjutamiseks lepingu, milles nõuti: 1. paigutusrajoone ja majutamist [[Punaarmee]]le, [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] kasutada olevad kasarmud tuli loovutada mõne tunni jooksul; 2. linnade telefonikeskjaamades Nõukogude Liidu sõjalise kontrolli rakendamist; 3. lubada osta Eestis toiduaineid ja 4. Eesti sõjaväe koosseisu [[Kaitseliit|mittekuuluvatelt isikutelt]] relvade ära võtmist 48 tunni jooksul. ▼
 
▲== Eesti riigikaitsesüsteemi lõhkumine ja likvideerimine==
▲1940. aasta 17. juunil Narva raudteejaamas esitas [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülem [[armeekomandör]] [[Kirill Meretskov]] Sõjavägede ülemjuhatajale kindral [[Johan Laidoner]]ile allakirjutamiseks lepingu, milles nõuti: 1. paigutusrajoone ja majutamist [[Punaarmee]]le, [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] kasutada olevad kasarmud tuli loovutada mõne tunni jooksul; 2. linnade telefonikeskjaamades Nõukogude Liidu sõjalise kontrolli rakendamist; 3. lubada osta Eestis toiduaineid ja 4. Eesti sõjaväe koosseisu [[Kaitseliit|mittekuuluvatelt isikutelt]] relvade ära võtmist 48 tunni jooksul.
===Riigi poliitilise juhtkonna represseerimine===
 
17. juulil 1940 Nõukogude Liidu relvajõudude toel toimunud meeleavalduse järel allkirjastas [[Konstantin Päts]] 21. juulil [[Andrei Ždanov]]i kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametisse määramise ning järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. [[30. juuli]]l K. Päts vahistati ja saadeti koos perega administratiivasumisele Nõukogude Liitu.<ref name="Pf7Kz" /><ref name="zIZmM" />
 
155. rida ⟶ 188. rida:
{{Vaata|Juuniküüditamine}}
{{Vaata|Inimsusvastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941}}
 
==Eesti annekteerimine==
▲[[Pilt:Andrei Zhdanov cutout.png|pisi|[[Andrei Ždanov]]]]
▲===Juunipööre===
▲[[19. juuni]]l saabus Tallinna [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär, [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] liige ja [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee ja linnakomitee]] I sekretär [[Andrei Ždanov]]. Kohtumisel Vabariigi Presidendiga uue peaministri nimetamise ja NSV Liidule sõbraliku valitsuse moodustamise eesmärgil esitatud kandidaadid, [[õiguskantsler]] [[Anton Palvadre]] või saadik [[August Rei]] – olid A. Ždanovile vastuvõtmatud ja ta soovis näha „valitsusjuhi” kohal dr [[Johannes Vares-Barbarus]]t.
 
▲[[21. juuni]]l vabastas [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]] Nõukogude Liidu esindaja [[Andrei Ždanov]]i ja Nõukogude Liidu sõjajõudude surve all [[Jüri Uluots]]a [[Eesti peaminister|peaministri]] ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks [[Johannes Vares-Barbarus]]e.
▲{{vaata|Juunipööre}}, ''[[Johannes Varese valitsus]]''
▲[[5. juuli]]l andis [[Johannes Varese valitsus|Varese valitsus]] korralduse [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu uue koosseisu valimiste]] kohta.<ref name="DBgXE" /> Valimistele kandidaatide esitamise tähtajaks seati [[10. juuli]], valimiste päevaks määrati [[14. juuli|14.]]–[[15. juuli]]. Valimiste korralduslikuks aluseks oli kehtiv Riigivolikogu valimise seadus.
▲[[Pilt:Tallinn - 17 July 1940 - 0-54578.jpg|pisi|Tallinna töölissportlased miitingul [[Vabaduse väljak]]ul [[17. juuli]]l [[1940]]]]
▲[[Pilt:TallinnVabaduseSquare17 july 1940.png|pisi|Miiting Vabaduse väljakul 17. juulil 1940, millel nõuti Eesti astumist [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit|Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu]]]]
▲===II Riigivolikogu valimised===
▲14. ja 15. juulil 1940 toimusid Nõukogude julgeoleku ja administratiivaparaadi kontrolli all [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|II Riigivolikogu valimised]]. Valimised viidi läbi 80 valimisringkonnas. Hääletamiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Valimistel osutusid 92,9% poolthäältega valituks 80 [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] valimisbloki kandidaati. Valimistel osales 81,6% valijate üldarvust{{lisa viide}}.
 
▲14. ja 15. juuli valimised olid tegelikult [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Lii]]du kandidaatide poolt hääletamine. Väljaspool Töötava Rahva Liitu kandideerinud 80 kandidaadist 17 loobusid "vabatahtlikult", 1 vahistati ja 58 kuulutati [[valimiskomisjon]]ide poolt "kõlbmatuks". Peamisteks süüdistusteks oli, et esitatud programm oli kopeeritud Eesti Töötava Rahva Liidu programmist või oli [[Provokatsioon|provokat]]iivse sisuga. Kandidaate süüdistati ka kriminaalses, rahvavaenulikus või Nõukogude Liidule vaenulikus minevikus.
 
===Eesti NSV väljakuulutamine===
 
[[21. juuli]]l võttis vastvalitud [[II Riigivolikogu]] vastu [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|deklaratsiooni riigivõimust Eestis]], millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.<ref name="wGYFS" />
 
▲===Eesti NSV vastuvõtmine NSV Liitu===
▲[[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le "palve" Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. Augusti alguses suundus Moskvasse II Riigivolikogu 21-liikmeline delegatsioon: [[Georg Abels]], [[Nigol Andresen]], [[Valli-Moonika Haldre]], [[Aleksei Janson]], [[Mihkel Jürna]], [[Paul Keerdo]], [[Aleksander Kiidelma]], [[Johannes Lauristin]], [[Ruut Liiv]], [[Aleksander Mui]], [[Johannes Oinas]], [[August Põlts]], [[Neeme Ruus]], [[Mihhail Sõštšikov]], [[Georg Taalmann]], [[Juliana Telman]], [[Nadežda Tihanova]], [[Jüri Uustalu]], [[Leonardo Valts]], [[Johannes Vares]], [[Jaan Änilane]]. Delegatsiooni liikmed käisid [[Moskva Kreml|Kremlis]], kus esitasid [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le palve ühinemiseks NSV Liiduga. Sellekohase kõnega esines J. Lauristin ning [[6. august]]il 1940 otsustati [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII istungjärgul kuulutada [[Eesti NSV]] vastuvõetuks [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]u.
 
▲[[25. august]]il võttis Riigivolikogu vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsiooni]]. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ning [[7. aprill]]ist [[1941]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]ks. Uuteks kõrgemateks riigivõimuorganiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]].
 
===Majanduse sotsialistlik ümberkorraldamine===
Eesti Vabariik oli sõdadevahelisel ajal tugevasti arenenud, üldiselt oli Eesti vahet Lääne-Euroopaga vähendamas. Keskmine eluiga oli tõusnud 58 aastani. Keskmine palk jõudis 2/3-ni Lääne-Euroopa omast, ostujõud oli seoses madalamate hindadega Lääne-Euroopaga võrreldes ligikaudu 80%. Eesti põllumajanduse tootlikkus töölise kohta oli kõrgem kui Saksamaal. Mõistagi oli ka vaeseid, keldrikorruste elanikke, lapsi, kes ei saanud koolis käia, sest pidid aitama vanematel sissetulekut teenida. Nõukogude võim alustas radikaalseid ümberkorraldusi. Esimene nõukogude aasta tähendas Eestile enam kui 1000% [[inflatsioon]]i, reaalsed sissetulekud kahanesid enam kui poole võrra ja tööpuudus jõudis mõnes linnas 10%ni. 1940. aasta hilissuvest peale ei jätkunud vaesematel elanikel enam raha toiduainete piisavaks ostmiseks - tulemuseks oli alatoitumus, mis oli laialt levinud; selline olukord kestis üle kümne aasta. Loomulik suremus tõusis märgatavalt juba 1940. aasta lõpuks.<ref>[[Olaf Mertelsmann]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/enne-naelg-siis-viletsus-70-aastat/ „Enne nälg – siis viletsus” – 70 aastat], [[Sirp]], 14.10.2010</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Nõukogude_okupatsioon_Eestis_(1940–1941)"