Redaktsioon: 27. juuli 2019, kell 12:30 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 299 muudatust →‎Mali ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. märts 2020, kell 22:40 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 49 122 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\|räägib Eesti haldusüksuse tüübist; teise tähenduste kohta vaata lehekülge [[Vald (täpsustus)]]}} ~~'''Vald''' on mitmes riigis [[omavalitsusüksus\|omavalitsus]]- ja/või [[haldusüksus]].~~ Eestis on '''vald''' [[2. järgu haldusüksus]]e ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp. Valdadel on [[omavalitsus]]lik staatus. ~~==Eesti==~~ ~~===Valla ajaloolisest tähendusest===~~ == Nimetus == ~~Eestis~~Eesti alal tähendas skandinaavia laensõna ''vald'' [[muinasaeg\|muinasajal]] ilmselt kas kellegi poolt rohkem või vähem vägivaldselt kehtestatud võimu ja võimuala või mõne kohaliku autoriteedi mõjupiirkonda (sellest ajast pärineb ilmselt ka sõna 'vald' seotus võimu ja mõjuga, näiteks liitsõnades meelevald, vägivald, surmavald jne). Ilmselt ei olnud tegu otseselt kindla valitsuspiirkonnaga või haldusüksusega, nagu selleks oli [[muinaskihelkond]]. [[17. sajand]]il hakati vallaks nimetama ühe valla juurde kuuluvaid sunnismaiste talupoegade majapidamisi ehk ühe mõisa võimkonda, inimesi ja maid. [[18. sajand]]il hakkas see tähendama aga ka lihtsalt talupoegade kogukonda. == Ajalugu == ~~Olukord muutus pärast~~Pärast pärisorjuse kaotamist [[Eestimaa talurahvaseadused\|Eestimaa talurahvaseadustega]] [[1816]]. aastal [[Eestimaa]]l ja [[Liivimaa talurahvaseadused\|Liivimaa talurahvaseadustega]] [[1819]]. aastal [[Liivimaa]]l~~, mille järel~~ hakati valdu moodustama kohalike [[omavalitsus]]üksustena, enamasti mõisakogukondade kaupa nn [[mõisavald]]adena. [[1856]]. aasta "[[Walla kogukonna seadus]]e" ja [[1866]]. aasta vallareformiga allutati vallad [[Venemaa Keisririik\|Venemaa keisririigi]] ametivõimudele, talupojad said ise endale vallavalitsuse (volikogu) valida. Vallaametnike hulka kuulus ka [[vallatalitaja]], kes teostas vallaelanike registreerimist (sisse- ja väljakolimist). Tollased vallad hõlmasid vaid [[talumaa\|talumaid]], [[mõisamaa]]dele need ei laienenud. Valimised olid kuni [[1917]]. aastani siiski ebaühtlased: peremehed valisid kaks, [[maatamehed]] ühe kolmandiku volikogust. Peale [[Veebruarirevolutsioon]]i muutusid valimised aga demokraatlikeks, valitud kogu hakati kutsuma nõukoguks, mis nimetati uuesti volikogudeks aastal [[1926]]. 1917. aastal liideti valdadega ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. 15. rida ⟶ 17. rida: Eesti Vabariigi ajal 1920.–1930. aastatel, osaliselt juba varemgi, vähendati valdade arvu tunduvalt, et suurendada nende elujõulisust ja efektiivsust, kuid enne reformi oli neid ikkagi 365 valda. 1. aprillil 1939 kaotati senised vallad senistes piirides ja asutati nende asemele [[Eestis 1939 moodustatud valdade loend\|248 uut valda]], väga paljud ka uute nimedega ([[1939. aasta vallareform]]). Vallad eksisteerisid Eestis [[1950. aasta haldusreform]]ini, mil senine halduskorraldus asendati [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] halduskorraldusega, [[1945]]. aastal loodud [[külanõukogu]]d jäid alles kui uue halduskorralduse osad. ==~~=Eesti~~ ~~vallad~~Vallad tänapäeval= == Alates 1990. aastast nimetati senised külanõukogud (mida 1950.–1960. aastatel oli suuremateks liidetud) kolme aasta jooksul ümber valdadeks ning neid hakati omavahel edaspidigi liitma. Samuti loodi maavaldade kõrvale [[alevvald\|alevvallad]], nendeks said [[alev]]id, mis ei saanud toona [[linn]]aks. Mõne aja pärast hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Et valdade suurus, rahvastik ja elujõulisus on Eesti lõikes väga varieeruv, on püütud ~~puhuti~~ läbi viia ~~põhjalikumaid~~ haldusreforme, et omavalitsuste süsteemi tasakaalustada. ~~Suuremahulised~~Selleks ~~valitsusepoolsed~~et ~~katsed~~moodustada ontugevamaid ~~seni lõppenud edutult~~omavalitsusüksusi, ~~kuid~~liitusid ~~kohalikul~~aastatel ~~tasandil~~1996–2014 on71 ~~paljud vallad, linnad~~linna ja ~~alevid~~valda, ~~üksteisega~~moodustus ~~liitunud~~30 ~~ning~~uut ~~moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi~~valda. ~~Tõeline pretsedent loodi aga~~ [[~~2005]].~~Eesti ~~aastal,~~omavalitsuste ~~mil [[Tapa vald~~haldusreform\|~~Tapa~~2017. ~~vallaks]]~~aasta ~~ühinesid [[Lehtse vald\|Lehtse~~haldusreformgia]] javähenes ~~[[Saksi~~valdade ~~vald]]~~arv ~~ning~~183-lt ~~[[Tapa]] linn ning senised [[Järva maakond\|Järvamaa]] alla kuulunud Lehtse valla alad liideti [[Lääne~~64-~~Virumaa]]ga~~le. ===Vaata ka===▼ ▲=== Vaata ka= == {{veergude loend\| [[Eesti valdade loend]]▼ [[Eesti haldusjaotus]] ▲[[Eesti valdade loend]] [[Linnavald]] [[Vallakantselei]] 33. rida ⟶ 35. rida: [[Vallavolikogu]] [[Vallavalitsus]] [[Valla täiskogu]]▼ [[Eestis 1939 moodustatud valdade loend]] }} [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]] ==~~Bhutan~~ Kirjandus == ~~[[Bhutan]]is on '''vald''' ('''''gewog'''''; [[dzongkha keel]]es 'blokk') [[2. järgu haldusüksus]] [[ringkond\|ringkonna]] (''dzongkhag'') ja [[küla]] vahel.~~ ~~Bhutan on jaotatud 201 vallaks. Valla keskmine pindala on 230 km².~~ ~~Vallad loodi Bhutani detsentraliseerimise programmi käigus, mida [[Bhutani kuningas\|kuningas]] [[Jigme Singye Wangchuk]] [[1980. aastad\|1980. aastal]] järgis.~~ ~~Alates [[1991]]. aastast on vallad ametlikud haldusüksused. Iga valda hakkas valitsema ''[[gup]]'' ([[vallavanem]]). Vallavanema valimisel osaleb üks esindaja igast [[majapidamine\|majapidamisest]].~~ ~~===Vaata ka===~~ [[Bhutani haldusjaotus]] ~~==Hiina==~~ ~~[[Hiina]]s on vald [[4. järgu haldusüksus]]. Valdadest koosnevad maakonnad ja [[autonoomne maakond\|autonoomsed maakonnad]].~~ ~~==Kreeka==~~ ~~{{vaata\|Vald (Kreeka)}}~~ ~~[[Kreeka]]s on vald [[4. järgu haldusüksus]].~~ ~~==Leedu==~~ ~~{{vaata\|Vald (Leedu)}}~~ ~~[[Leedu]]s on vald (''seniūnija'') [[2. järgu haldusüksus]].~~ ~~==Mali==~~ ~~[[Mali]]s on vald [[3. järgu haldusüksus]].~~ ~~==Prantsusmaa==~~ ~~{{vaata\|Vald (Prantsusmaa)}}~~ ~~[[Prantsusmaa]]l on vald [[4. järgu haldusüksus]].~~ ~~==Soome==~~ ~~{{vaata\|Soome vallad}}~~ ~~==Taani==~~ ~~[[Taani]]s on vald ehk kommuun (''kommune'') [[2. järgu haldusüksus]].~~ Keskaja lõpus oli valdadel palju ülesandeid, kuid absoluutse monarhia ajal valdade ülesandeid piirati. [[1849. aasta Taani põhiseadus]]ega tagati valdade iseseisvus oma ülesannete määramisel riigi järelevalve all. Sealt sai alguse praegune detsentraliseeritud süsteem. ~~Tänapäeva [[heaoluühiskond\|heaoluühiskonnas]] on valdadel keskne roll.~~ ~~==Kirjandus==~~ [[Liivi Uuet]]. Eesti haldusjaotus 20. sajandil: teatmik. Tallinn, Eesti Riigiarhiiv, 2002. [[Kategooria:~~Haldusüksused~~Eesti vallad\| ]]▼ ~~==Vaata ka==~~ ▲[[Valla täiskogu]] *[[Kommuun]] ▲[[Kategooria:Haldusüksused]]

Vald: erinevus redaktsioonide vahel