11. septembri terrorirünnakud: erinevus redaktsioonide vahel

Põhja-Ameerika õhuruumi taasavamise järel oli lennuliiklust tavapärasest viiendiku võrra vähem ja see tekitas majandusraskusi niigi probleemide küüsis vaevelnudvaevlevale USA lennundusele.

Rünnakutele järgnenud sõjad Afganistanis ja Iraagis ning suurenenud kulutused sisejulgeolekule, tekitasid USA-le lisakulutusi vähemalt 5 triljoni dollari ulatuses.

11. septembri rünnakutel oli suur mõju Ameerika Ühendriikide ühiskonnale ja kultuurile. Pärast rünnakuid keskendusid inimesed kodusele elule ja veetsid aega oma perekonnagaperega. Lisaks suurenes kirikute külastatavus ja patriotismi väljendamine. Raadiojaamad eemaldasid teatud laulud oma listidest ja televisioonis, telesarjades, filmides ja kirjanduses on tihti kajastatud terrorirünnakute järelmõjusid.

USA rünnakute järgsetrünnakutejärgset ühiskonda on kirjeldatud kui paranoilist ja uute rünnakute suhtes mures olevatmuresolevat. Samuti on märkimisväärselt tugevdatud turvameetmeid.

Föderaalagendid tuvastasid kaaperdajad üsna kiiresti ja rühma liider, [[Mohamed Atta]], tuvastati pagasi abil, mis oli jäänud Bostoni lennujaama. Atta pagas sisaldas kaaperdajate nimesid, juhtnööre ja al-Qaedale viitavaid pabereid. Föderaalne Juurdlusbüroo avalikustas kahtlustatavate kaaperdajate nimed paar tundi pärast rünnakuid. Kaaperdajate fotod ja nende kohta käiv informatsioon avalikustati 27. septembril 2001. 15 kaaperdajat olid [[Saudi Araabia]]st, kaks [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidest]] ja üks [[Egiptus]]est .<ref name="1qpz6" />.

11. septembri keskpäeval kuulasid NSA ja [[Saksamaa]] luuretöötajad pealt Osama bin Ladeniga seotud telefonikõnesid .<ref name="bLMSi" />. Luureteenistustel oli teada, et kaks kaaperdajat olid 2000. aastal reisinud bin Ladeni usaldusisikuga [[Malaisia]]sse ja rühma juht Atta oli käinud Afganistanis <ref name="i74Bg" />. Atta ja teised kuulusid [[Hamburg]]is tegutsenud terroristlikku rühmitusse .<ref name="M23d1" />.

[[Luure Keskagentuur]] viis läbi sisejuurdluse, mis kritiseeris teravalt agentuuri tegevust 11. septembrile eelnenud kuudel ja agentuuri juhtkonda, kes ei olevat teinud kõike, et rünnakute läbiviimist takistada. Lisaks leiti, et CIA ei olnud üritanud takistada kahe kaaperdaja riiki sisenemist ja tegi vea, et ei hoiatanud FBI-d. <ref name="fDIDS" />.

Veebruaris 2002. aasta veebruaris moodustasid [[USA Kongress]]i Senat ja Esindajatekoda ühise uurimiskomitee, mis uuris riigi föderaalagentuuride tegevust rünnaku eel. Sama aasta detsembris avaldatud lõppraporti kohaselt tegid FBI ja CIA mitmeid vigu ega kasutanud olemasolevat infot ära.<ref name="l3Z41" />. Raporti kohaselt oli CIA teadlik, et võimalikud terroristid on Ameerika Ühendriikide pinnal ja ei teavitanud sellest FBI-d, et rünnaku läbiviimist takistada. Komisjon uuris ka võimalikku Saudi Araabia osalust terrorirünnakutes, kuid presidendi administratsioon käskis selle lõigu raportist salastada. Seetõttu on 28 lehekülge raportist tänaseni [[riigisaladus]]. Komisjoni kuulunud Bob Graham ütles ühes intervjuus, et komisjon leidis tõendeid, et välismaine valitsus aitas rünnakuid korraldada.<ref name="29lJJ" />. 11. septembril hukkunud inimeste lähedased olid pärast komisjoni lõppraporti avaldamist vihased, sest osa küsimusi jäi vastamata ja osa lõppraportist oli salastatud. Salastatud osa avalikustamist soovivad tänaseni nii hukkunute lähedased<ref name="Pnxl3" />, osad Kongressi liikmed <ref name="NtvoC" /><ref name="DJNIj" /> ja ka Saudi Araabia valitsus.<ref name="D8pwc" /><ref name="Qydzs" />.

Riiklik uurimiskomisjon, mida juhtisid Thomas Kean<ref name="abOXr" /> ja Lee H. Hamilton, moodustati 2002. aasta teises pooles.<ref name="abOXr" /> Selle eesmärk oli uurida rünnaku asjaolusid ja rünnakute-eelset valmidust ning neile reageerimist. Komisjon avaldas oma lõppraporti 22. juulil 2004<ref name="tP54h" />. Raporti kohaselt korraldas rünnakud al-Qaeda ja julgeolekuteenistused ei suutnud kehva koordineerimise tõttu rünnakuid ennetada. Komisjon tegi mitmeid ettepanekuid, kuidas selliseid rünnakuid edaspidi vältida. 2011. aastal väljendasid komisjoniliikmed rahulolematust, et mitmed nende soovitused olid 10 aastat pärast rünnakuid ikka kasutusele võtmata.<ref name="eePXY" />.

Kohe pärast rünnakuid teatas New Yorgi linnapea Rudy Giuliani, et katastroofipiirkond ehitatakse uuesti üles ja New York väljub sellest tugevamana.<ref name="lYZbg" />.