11. septembri terrorirünnakud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Keeletoimetus |
|||
5. rida:
'''11. septembri terrorirünnakud''' (inglise keeles ''September 11 attacks'', ''9/11'') oli [[al-Qā‘idah]]' terrorirünnakute seeria [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vastu [[2001]]. aasta [[11. september|11. septembril]].
Sel hommikul kaaperdasid 19 relvastatud
Pärast rünnakuid langes kahtlus kiirelt [[Al-Qaeda]]le ja USA ründas [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastase sõja]] raames [[Afganistan]]i, et kukutada [[Taliban]], kelle režiimi all terroristid olevat tegutsenud. Samuti kehtestati uus
Rünnakud avaldasid mõju ka maailma majandusele, sest Wall Street oli suletud kuni 17. septembrini. [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ja [[Kanada]] sulgesid pärast rünnakuid
Maailma Kaubanduskeskuse rusud koristati ära [[2002]]. aasta maikuuks ja Pentagon parandati ära aastaga. [[2006]]. aastal alustati New Yorgis uue Maailma Kaubanduskeskuse ehitustöid, ning [[2014]]. aastal avati kompleksi peahoone [[One World Trade Center]]. Rünnakutes hukkunute mälestamiseks on ehitatud mitmeid memoriaale. New Yorgis asub kaksiktornide asukohas muuseum ja memoriaalid on avatud ka Pentagoni juures ja Pennsylvanias Shanksville'i lähedasel põllul, kuhu kukkus United Airlinesi lend 93.
16. rida:
===Motiivid===
Osama bin Laden oli juba enne rünnakuid kuulutanud USA vastu [[Püha sõda|püha sõja
* Ameerika
* USA
* USA
* Ameerika Ühendriikide
* Ameerika Ühendriigid ei takista [[India]] repressioone [[Kašmiir]]i muslimite vastu
* Läänemeelsed valitsused [[Lähis-Ida]]s
==Rünnakud==
36. rida:
* [[American Airlinesi lend 175]] – lendu teenindas [[Boeing 757]] ja see startis 8:14, samuti Logani lennujaamast. Lennuki pardal viibisid 9 meeskonnaliiget, 51 reisijat ja viis kaaperdajat. Pärast lennuki ülevõtmist rammiti sellega kell 9:03 Maailma Kaubanduskeskuse Lõunatorni.
* [[American Airlinesi lend 77]] – lendu teenindas Boeing 757 ja see startis 8:20 [[Washington Dullesi rahvusvaheline lennujaam|Washingtoni Dullesi rahvusvahelisest lennujaamast]]. Lennuki pardal viibisid 6 meeskonnaliiget, 53 reisijat ja neli kaaperdajat. Kaaperdajad rammisid sellega kell 9:37 [[Pentagon]]i.
* [[American Airlinesi lend 93]] – lendu teenindas Boeing 757 ja see startis 8:42 [[Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam|Newarki rahvusvahelisest lennujaamast]]. Lennuki pardal viibisid 7 meeskonnaliiget, 33 reisijat ja neli kaaperdajat. See oli ainus lennuk, mis ei jõudnud sihtmärgini, sest reisijad üritasid lennukit tagasi vallutada ja selle vältimiseks
Meedia hakkas rünnakuid ja selle järelmit kajastama kohe pärast seda, kui lend 11 WTC Põhjatorni rammis.
42. rida:
===Sündmuste kulg===
Kell 8:46 rammis American Airlinesi lend 11 Maailma Kaubanduskeskuse Põhjatorni põhjapoolset külge ja 17 minutit hiljem
Mõned lennukite pardal olnud inimesed jõudsid enne surma helistada oma lähedastele ja anda edasi tähtsat infot. Uurijad said reisijate antud info abil teada, et kaaperdajaid oli kõigi lendude pardal mitu ja nad said [[stjuardess]]idest jagu gaasi kasutades. Lisaks saadi teada, et [[Lendur|piloodid]] tapeti ilmselt kaaperdamise ajal ja mitmeid stjuardesse ning vähemalt ühte reisijat oli kaaperdamiste ajal pussitatud. Stjuardess lennult 11, reisija lennult 175 ja reisija lennult 93 teatasid ka, et kaaperdajatel on pommid, kuid vähemalt üks reisija kahtles nende ehtsuses. [[FBI]] lõhkeainejälgi ei leidnud ja seetõttu järeldas 11. septembri uurimiskomisjon, et pommid olid ilmselt võltsid.
Kell 9:59 varises kokku Lõunatorn, olles põlenud 56 minutit. Kell 10:28 kukkus kokku ka Põhjatorn, olles selleks ajaks põlenud 102 minutit. Põhjatorni varingus sai kahjustada ka [[7 World Trade Center|7 WTC]] hoone, mis varises kokku 17:21. Osaline varing toimus ka Pentagoni lääneküljel.
Kell 9:42 teatas [[FAA]] USA õhuruumi sulgemisest. Kõik tsiviillennud said stardikeelu ja juba õhus olevad lennukid pidid kohe maanduma. Rahvusvahelised lennud kutsuti tagasi, suunati Kanadasse ja Mehhikosse või naasid USAsse. Lende ei toimunud kolm päeva. Rünnakud põhjustasid segadust ja valeinfo levikut. Ühe uudise kohaselt plahvatas [[USA välisministeerium]]i peakorteri juures [[autopomm]] ja [[Lennujuht|lennujuhid]] pidasid ühte lennukit kaaperdatuks, mis tegelikult seda ei olnud
===Hukkunud===
79. rida:
| id="mwkQ" align="center" bgcolor="#FFA07A" | 2977
|}
Rünnakutes hukkus kokku 2996 inimest ja neis sai vigastada üle 6000 inimese. 265 hukkunut viibisid lennukite pardal (lennukite pardal olnutest ei pääsenud keegi eluga), 2606 inimest sai surma Maailma Kaubanduskeskuses ja 125 Pentagonis. Enamik hukkunutest olid tsiviilisikud, kuid hukkunute hulgas olid ka 343 päästjat, 72 politseinikku ja 55 sõjaväelast. Hukkunuid oli rohkem kui 90 riigist <ref name="1Tx4N" />. 11. septembri terrorirünnakud olid maailma ajaloo ohvriterohkeimad ja USA ajaloo veriseim välismaise päritoluga rünnak.
92. rida ⟶ 91. rida:
===Kahjud===
[[Pilt:Aerial view of the Pentagon during rescue operations post-September 11 attack.JPEG|pisi|Päästetöötajad Pentagoni juures]]
New Yorgis said lisaks kaksiktornidele kahjustada või hävisid ka mitmed teised hooned. Põhjatorn, Lõunatorn, Marrioti hotell (3 WTC) ja [[7 World Trade Center|7 WTC]] hävisid täielikult. 6 WTC, 4 WTC, 5 WTC ja jalakäijatesillad said rängalt kannatada. [[Deutsche Bank]] Building Liberty tänaval sai osaliselt kannatada ja see lammutati [[2007]]. aastal. Maailma Kaubanduskeskuse ümbruses asunud hooned said samuti kannatada, kuid paljud on taastatud.
Põhjatorni tipus asunud sideantenni kasutasid ka mitmed tele- ja raadiojaamad, ning antenn hävis koos Põhjatorniga. Jaamad suutsid kiirelt leida teised antennid ja eetrisse naasta.
Pentagon sai lennukitabamusest rängalt kannatada ja hoones toimus osaline varing. Lennuk rammis enne hooneni jõudmist
===Päästetööd===
102. rida ⟶ 101. rida:
New Yorgi päästeteenistus saatis Maailma Kaubanduskeskuse juurde 200 üksust (pooled linna üksused) ja neile lisandusid paljud päästjad ja parameedikud, kes tulid oma vabal päeval töökaaslastele appi. New Yorgi politsei saatis sündmuskohale sajad politseinikud ja oma lennusalga. Oma politseinikud saatis Maailma Kaubanduskeskusse ka Port Authority politseijaoskond (PAPD).
Sündmuskohal NYPD, FDNY ja PAPD oma tegevust omavahel ei koordineerinud. Kui politsei helikopterid märkasid, et tornid võivad kokku variseda, andis New Yorgi politsei oma töötajatele evakuatsioonikäsu ja enamik politseinikke jõudis evakueeruda. Politsei ei edastanud oma infot päästeteenistusele ja päästjad said evakuatsioonikäsu pärast Lõunatorni kokkuvarisemist. Kõik Lõunatornis viibinud päästetöötajad said surma<ref name="9EiVn"/>. Põhjatornis viibinud päästjatest teadsid vähesed, et Lõunatorn oli kokku varisenud ning kehva raadioside tõttu ei kuulnud mõned päästjad korraldust lahkuda. Paljud päästjad ei teadnud ka, et tornist lahkumisega on kiire
==Pärast rünnakuid==
109. rida ⟶ 108. rida:
[[FAA]] sai kell 8:32 info, et lend 11 on kaaperdatud, ja edastas info [[NORAD]]-ile. NORADi korraldusel startisid [[Massachusetts]]ist kell 8:53 kaks hävituslennukit [[F-15]]. Info kaaperdatud lennukite kohta liikus aeglaselt ja oli segane, mistõttu võttis hävituslennukite startimine aega ja NORAD sai teistest lennukitest teada alles siis, kui need olid juba sihtmärkideni jõudnud või alla kukkunud. 9:30 saadeti õhuruumi patrullima lisalennukid, kui mõlemad Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid olid tabamuse saanud. Kell 10:20 lubas USA asepresident [[Dick Cheney]] alla tulistada kõik tsiviillennukid, mille puhul on kaaperdamine kinnitatud<ref name="ToC2y" /><ref name="uwkaR" />. Luba ei edastatud lenduritele ja seda ei kasutatud kunagi, sest selleks ajaks olid kõik kaaperdatud lennukid hävinud<ref name="uwkaR" />. Mõned õhuruumi valvama saadetud lennukid startisid ilma laskemoonata ja piloodid teadsid, et kui neil tuleb kaaperdatud lennuk alla tulistada, peavad nad lennukit rammima ja viimasel hetkel katapulteeruma<ref name="4Axl4" />.
FAA sulges pärast rünnakuid USA õhuruumi ja kõik lennud tühistati. Lennuliikluse seiskumine jättis kümned tuhanded reisijad lennujaamadesse lõksu ja umbes 500 lennukit pidid otsa ringi keerama või suunati ümber teistesse riikidesse. Kanada lennujaamad võtsid sel päeval vastu 226 lendu ning riik sulges samuti oma õhuruumi.
Terrorirünnakute järel võtsid sajad politseinikud ja päästjad oma töökohast puhkuse ning suundusid appi New Yorgi kolleegidele, et aidata neid pärast varinguid toimunud päästetöödel<ref name="MkZiY" />. Lisaks suundusid inimesed verekeskustesse verd loovutama ja veredoonorite arv tõusis märkimisväärselt<ref name="P4QsE" />.
119. rida ⟶ 118. rida:
Pärast rünnakuid tõusis valijate toetus president Bushile 90 protsendini. Ta tegi rünnakutega seoses avaliku pöördumise [[20. september|20. septembril]]. Peale Bushi sai populaarseks ka New Yorgi linnapea [[Rudy Giuliani]], kelle rünnakutejärgset tegutsemist kiideti nii linnas kui ka üleriigiliselt.
Pärast rünnakuid asutati
[[2002]]. aastal reformiti julgeolekusüsteemi ja asutati [[USA Sisejulgeolekuministeerium]], mille peamiseks ülesandeks sai Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku tagamine. [[USA Kongress]] võttis vastu ka USA PATRIOT Acti, tuues põhjenduseks riikliku julgeoleku kaitsmise vajaduse. [[NSA]] sai laiad volitused kuulata ilma kohtu loata pealt telekommunikatsioonisüsteeme. NSA volitusi kritiseeriti korduvalt, kuid neid ei tühistatud.
135. rida ⟶ 134. rida:
Rünnakud mõisteti hukka üle kogu maailma ja paljud riigid pakkusid Ameerika Ühendriikidele oma toetust ja abi. Rünnakud mõistis hukka ka suur osa [[Lähis-Ida]] riikidest ja ka [[Afganistan]]. Märkimisväärseks erandiks oli [[Iraak]], mis teatas ametlikult, et "Ameerika kauboid maitsevad oma inimsusvastaste kuritegude vilju". Märkimisväärne oli ka Saudi Araabia reaktsioon, sest kuigi antud riigi valitsus mõistis rünnakud ametlikult hukka, mõistsid paljud tsiviilisikud bin Ladeni põhjuseid <ref name="SwzNZ" />. Pärast rünnakuid tekkisid pinged muslimite ja mittemuslimite vahel ka teistes riikides<ref name="f4UB6" />.
ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis rünnakud resolutsioon 1368-ga hukka ja väljendas valmisolekut võtta kasutusele vajalikud meetmed, et reageerida terroriohule. Mitmed riigid muutsid terroritõrje seadusi ja külmutasid terrorismis kahtlustatavate isikute pangakontod. Lisaks arreteerisid paljude riikide politseinikud ja salateenistuste töötajad terrorismis kahtlustatavaid isikuid. <ref name="ymTYP" /><ref name="2V9y6" />
Rünnakule järgnenud kuudel üritasid tuhanded inimesed Afganistanist põgeneda, kartes USA sõjalist rünnakut. 17. septembril 2001 sulges Pakistan oma piiri Afganistaniga, sest riigis oli eelmistest konfliktidest juba niigi palju Afganistani sõjapõgenikke. 2001. aasta oktoobris ründas USA koos oma liitlastega Afganistani, et kukutada Taliban. Pakistan ei soovinud algselt USA-d aidata, kuid nõustus lõpuks lubama USA vägesid oma sõjaväebaasidesse ja andis ameeriklastele vangi üle 600 oletatava Al-Qaeda liikme<ref name="qkrzA" /><ref name="dKhm7" />.
145. rida ⟶ 144. rida:
[[Pilt:Dust covered 911 victims.jpg|pisi|Tolmuga kaetud inimesed New Yorgis]]
Rünnakute järel
USA Kongress võttis 2011. aastal vastu seaduse, mille kohaselt toetab föderaalvalitsus 11. septembri rünnakutest tekkinud pikaajaliste haiguste käes kannatavate inimeste ravi ja uuringuid. Uus seadus asendas rünnakute järel käivitatud süsteemid.
| |||