Aphrodite: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Afrodide Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
11. rida:
Aphrodite vasteks [[vanarooma mütoloogia]]s on jumalanna [[Venus]].
'''Aphrodite''' (varem eesti keeles ka ''Afrodite'') oli [[Vanakreeka mütoloogia|vanakreeka mütoloogias]] armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna.
Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav".
Tema sümbolid on eriti kenad või ilusad loomad ([[tuvi]], [[jänes]], [[varblane]], ka [[luik]]) ja ilusad lilled ([[roos]], [[mürt]], [[Õunapuu|õunapuuõis]], [[ülane]]), mis viitavad tema võimule looduse üle. Üks tema lisanimedest on '''Antheia''' (sõnast ''anthos'' 'õis').
[[Fail:4952_-_Archaeological_Museum,_Athens_-_Doves_-_Photo_by_Giovanni_Dall'Orto,_Nov_10_2009.jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:4952_-_Archaeological_Museum,_Athens_-_Doves_-_Photo_by_Giovanni_Dall'Orto,_Nov_10_2009.jpg|pisi|Tuvi Aphrodite pühamust Daphnis, 4. saj keskelt eKr, [[Riiklik arheoloogiamuuseum (Ateena)|Riiklikus arheoloogiamuuseumis]] [[Ateena|Ateenas]]]]
Rahvaetümoloogia järgi tulenes Aphrodite nimi sõnast ''aphros'' ("merevaht"). Seepärast oli tal võim ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma.
Egiptuse jumalaist samastati Aphroditet [[Hathor|Hathoriga]]. Räägitakse, et surelikud mehed olid ta ilust justkui võlutud, mistõttu nad iga ta soovi täitsid ja teda pidevalt imetlesid.
Aphrodite vasteks [[Vanarooma mütoloogia|vanarooma mütoloogias]] on jumalanna [[Venus]].
'''Aphrodite''' (varem eesti keeles ka ''Afrodite'') oli [[Vanakreeka mütoloogia|vanakreeka mütoloogias]] armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna.
Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav".
Tema sümbolid on eriti kenad või ilusad loomad ([[tuvi]], [[jänes]], [[varblane]], ka [[luik]]) ja ilusad lilled ([[roos]], [[mürt]], [[Õunapuu|õunapuuõis]], [[ülane]]), mis viitavad tema võimule looduse üle. Üks tema lisanimedest on '''Antheia''' (sõnast ''anthos'' 'õis').
[[Fail:4952_-_Archaeological_Museum,_Athens_-_Doves_-_Photo_by_Giovanni_Dall'Orto,_Nov_10_2009.jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:4952_-_Archaeological_Museum,_Athens_-_Doves_-_Photo_by_Giovanni_Dall'Orto,_Nov_10_2009.jpg|pisi|Tuvi Aphrodite pühamust Daphnis, 4. saj keskelt eKr, [[Riiklik arheoloogiamuuseum (Ateena)|Riiklikus arheoloogiamuuseumis]] [[Ateena|Ateenas]]]]
Rahvaetümoloogia järgi tulenes Aphrodite nimi sõnast ''aphros'' ("merevaht"). Seepärast oli tal võim ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma.
Egiptuse jumalaist samastati Aphroditet [[Hathor|Hathoriga]]. Räägitakse, et surelikud mehed olid ta ilust justkui võlutud, mistõttu nad iga ta soovi täitsid ja teda pidevalt imetlesid.
Aphrodite vasteks [[Vanarooma mütoloogia|vanarooma mütoloogias]] on jumalanna [[Venus]].
[[Fail:Aphrodite_Heyl_(7).jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Aphrodite_Heyl_(7).jpg|pisi|Aphrodite Heyl. Savifiguur Väike-Aasiast, 2. sajand eKr. Berliini antiigikogu. Omandatud 1930 Heili antiigikogust]]
[[Fail:Aphrodite_Heyl_(7).jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Aphrodite_Heyl_(7).jpg|pisi|Aphrodite Heyl. Savifiguur Väike-Aasiast, 2. sajand eKr. Berliini antiigikogu. Omandatud 1930 Heili antiigikogust]]
[[Pilt:Aphrodite Heyl (7).jpg|pisi|Aphrodite Heyl. Savifiguur Väike-Aasiast, 2. sajand eKr. Berliini antiigikogu. Omandatud 1930 Heili antiigikogust]]
| |||