Kosmoloogiline printsiip: erinevus redaktsioonide vahel

Selle printsiibi kohaselt ei mõjuta aeg (või Universumi vanus) galaktikate[[galaktika]]te, tähetüüpide jne esinemist. Lähedastel objektidel peavad seetõttu olema samad omadused nagu vaadeldavatel kaugetel objektidel, mis on tänapäeval käibiva teooria kohaselt (vaadeldaval kujul) palju varasemad.

Astronoomide vaatlusandmete kohaselt on Universumil heterogeensed struktuurid kuni [[superparv]]ede, [[galaktikafilament]]ide ja suurte [[tühik]]uteni, kuid vähemalt 200 miljoni [[parsek]]i suurusjärgus on Universum enam-vähem homogeenne. See käib [[ruum (füüsika)|ruum]]ilise homogeensuse ja isotroopsuse kohta; suurtes [[aeg|ajalistes]] mastaapides Universum aga homogeenne ega isotroopne ei ole, sest ta on [[evolutsioon (filosoofia)|evolutsioneerunud]] väga teistsugustest tingimustest [[Suur Pauk|Suurest Paugust]] saadik ning evolutsioneerub väga teistsugustele tingimustele (eriti [[varjatud energia]] tugeva mõju tõttu). Nähtavasti ootab Universumit ees [[soojussurm]] (''[[Big Feeeze]]'' või ''[[Big Rip]]''). Mittekosmoloogilistes (väikestes) mastaapides on Universum homogeenne, kuid ta pole isotroopne mastaapides, mis on suuremad [[elementaarosake]]ste [[vastasmõju]]de kestusest. Mitteisotroopse aja ([[aja nool]]e) ilmumine suurtes mastaapides on üks fundamentaalsemaid [[füüsika lahendamatud probleemid|lahendamatuid probleeme]] [[füüsika]]s.