Redaktsioon: 21. veebruar 2020, kell 00:56 redigeeri 80.235.50.214 (arutelu) Täpsustus: lõunaeestlased Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. veebruar 2020, kell 02:28 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 799 muudatust Eemaldatud muudatus 5561538, mille tegi 80.235.50.214 (arutelu) Viidatud allikas räägib eestlastest, mitte lõunaeestlastest Märgis: Eemaldamine Uuem muudatus →
3. rida: Läti laenud esinevad ennekõike eesti keele [[murre]]tes, peamiselt [[Lõunaeesti murre\|lõunaeesti murretes]] ja [[saarte murre\|saarte murdes]] (üle 250 sõna), eriti palju aga [[Läti]]s asunud [[Lutsi maarahvas\|Lutsi]] ja [[Leivud\|Leivu]] [[keelesaar]]tel (u 900)<ref>Vaba, Lembit (1977). Läti laensõnad eesti keeles. Tallinn : Valgus; ENSV TA, Keele ja kirjanduse instituut.</ref>. Laenud näitavad kahe naaberrahva pikaajalist vastastikust, nii-öelda perekondlikku iseloomuga suhtlemist, laenatud on joogi- ja toidunimetusi, rõivanimetusi ja muid koduse majapidamisega seotud sõnu. ~~Lõunaeestlaste~~Eestlaste ja lätlaste ajalugu ~~ning~~ja kultuur on väga sarnased, seetõttu erilisi mõjuvaldkondi ei ole ja laiemalt levinud laene on vähe. Mõned läti laenud (29-43) on siiski jõudnud ka [[eesti kirjakeel]]de, näiteks [[kanep]], [[kauss]], [[kukkel]], [[kuut]], [[Mulgid\|mulk]] (omastavas: mulgi).<ref name="EE" /><ref name="EE" /><ref name="Ee" /> ==Vaata ka==

Läti laenud eesti keeles: erinevus redaktsioonide vahel