Vikipeedia

Ämari lennuväli: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
added {{reflist}} template (booster)
Resümee puudub
35. rida:
[[15. mai]]l [[1940]] allkirjastati [[Moskva]]s [[Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]]. Lepingus oli 23 artiklit ning 45 punktist koosnenud lisa. Selles otsustati ka praegu Lääne-Harju valda jääva [[Ämari mõis]]a tulevik. Ämarisse kavandati Suurküla lennuvälja, kokku 240 hektarile. Kõik maa-alad tuli [[Punaarmee]]le üle anda 1. juuniks 1940.
===Suurküla lennuväli===
Ämaril asuva sõjaväe[[lennuväli|lennuvälja]] väljaehitamist jätkati [[1945]] aastal; [[NSV Liidu Kaitseministeerium]] rajas sinna [[Balti laevastik]]u mereväe varulennuvälja, kus hakkasid baseeruma 69. kaugmaa luurelennupolgu amfiibsed [[amfiiblennukvesilennuk]]id Catalina PBY-5A ja saatelennukidsaate-hävituslennukid [[Jakovlev Jak-9|Jak-9P]]. Ämaris asunud üksuste põhilennuväljaks muutus see aastal [[1952]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal oli see tuntud eeskätt '''Suurküla lennuvälja''' ([[vene keel]]es ''аэродром Сууркюль'', ''aerodrom Suurkjul'') nime all, vene sõjaväelaste hulgas levinult ka kui ''Sirgulii''.
 
Ulatuslikum lennuvälja laiendamine algas aastal [[1956]], kui rajati 2450 m pikkune [[lennurada]].
20. sajandi viimasel veerandil hakkas Ämari lennuvälja baasina kasutama [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[Balti laevastik]]u pommituslennuvägi. Alguses baseerusid lennuväljal reaktiivlennukidreaktiivhävituslennukid [[Mikojan-Gurevitš MiG-15|MiG-15]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-17|MiG-17]], hiljem ka [[Mikojan-Gurevitš MiG-21|MiG-21]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-27|MiG-27]] (1979–1984) ja keskmaa pommitus- ja ründelennukid [[Su-24]] ning ajuti ka transpordilennukid [[An-12]] ja [[An-26]]. ([[NSV Liit|NSV Liidu]] [[321. hävituspommitajatehävitus-pommituslennuväe lennupolk]]polk, sõjaväeosa nr 21180 loodi 1977. aastal).
 
Pärast [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taastamist ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] lagunemist 1991. aastal oli lennuväli aastatel 1991-1994 NSV Liidu õigusjärglase [[Venemaa Föderatsioon]]i lennuväe valduses, seal asunud 170. mereründelennuväepolkmerelennuväepolk viidi üle [[Tšernjahhovsk]]i (endine [[Insterburg]] [[Preisimaa|Ida-Preisimaa]]l) linna külje all asuvasse lennuväebaasi.
===Ämari lennuväli===
[[Eesti Vabariik]] võttis Ämari lennuvälja [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]udelt üle 1994. aastal ning andis selle transpordi- ja sideministeeriumi haldusse. [[3. aprill]]il [[1996]] läks Ämari lennuväli [[Eesti Kaitseministeerium]]i haldusse, 19. detsembril 1996 andis Eesti valitsus selle Õhuväe Staabi valdusse. [[15. mai]]l [[1997]] asutati Ämaris lennuväljaväeosa [[Lennubaas]], mis kujunes hiljem rahvusvahelise kaaluga ühisõppuste ja lennuoperatsioonide läbiviimise paigaks.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/ulevaade-ajakirjast-sodur-kas-amari-lennubaas-on-valmis?id=69802635 Kas Ämari lennubaas on valmis?] Delfi, 24. september 2014.</ref>
 
Oktoobris [[2000]] lisandus Ämari lennubaasile [[õhuseirejaamradar|radarjaam]]. (õhuruumiEesti radarseirejaam[[Õhuseire]]keskus(!?). Eesti(õhuruumi Õhuseirekeskusjälgimiskeskus) Ämaris lülitus kohe Balti riikide õhuruumi jälgivasse seirevõrku BALTNET ning aprillis 2004 ka NATO riikide õhuruumi kaitsevõrku NATINEADS (''NATO Integrated Extended Air Defence System''); viimane hõlmab peale [[radar]]ite ka õhuruumi kaitset ja juhtimiskeskusi.
 
Juulis [[2004]] avati Ämari lennubaasis monument kõigile Eesti eest langenud lennuväelastele ([[Kalju Reitel]]i skulptuur "Viimane lend").
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ämari_lennuväli"