Edward von Lõngus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Edward von Lõngus''' ([[pseudonüüm]]; lühendi ja allkirjana '''EvL''', sündinud [[22. juuli]]l [[1960]]) on üks [[Eesti]] tuntumaid [[tänavakunst]]nikke. Tema teosed on pälvinud ajakirjanduse ja kunstikriitikute tähelepanu, neid on esitletud näitustel ja müüdud kunstioksjonitel <ref name="RxoNc" />.

Peamiselt on [[2007]]. aastal tegevust alustanud Lõngus tuntud ''[[stencil]]''-tehnikas sotsiaalkriitiliste, ohtralt kultuurilisi seoseid kasutavate teoste poolest. Briti grafitikunstniku järgi on teda kutsutud ka Eesti [[Banksy]]ks. <ref name="Korp" /> Kunstiajaloolane [[Triin Tulgiste]] on nimetanud teda oksjonikataloogis eesti tänavakunsti vaieldamatuks superstaariks. <ref name="Hanson" /> [[Y-galerii]]s [[2012]]. aastal toimunud näituse "Eesti tänavakunstnikud" kuraatori [[Marika Agu]] hinnangul saab Lõnguse loomingus eristada temaatiliselt kahte liini, millest üks kujutab mängumaailma reaalsust ning teine keskendub ühiskondlike valupunktide esiletoomisele. <ref name="Q0pd8" />

Üks Edward von Lõnguse esimesi populaarsemaid taieseid on [[Quentin Tarantino]] filmi "[[Pulp Fiction]]" ja [[Oskar Luts]]u noorsooromaani "[[Kevade]]" motiive miksiv "surekoer", mis leidis [[Tartu noore kunsti oksjon]]il ostja kõige kõrgema hinnaga. 2013. aasta oktoobris loodud teose originaal paikneb "Kevade" sündmuspaigas [[Palamuse]]l, [[Jõgeva Majandusühistu]] poe seinal. Pilt kujutab [[Arno Liiver]]i näoga [[Arno Tali|Arno]]t ja [[Aare Laanemets]]a näoga [[Joosep Toots]]i Tarantino filmist tuttavas poosis. Lõnguse sõnul räägib teos koolivägivallast ja märulikultusest: "Huvitav, et Eesti kirjandusklassikas on sedavõrd kaalukas sündmus nagu [[koolitulistamine]], tänapäevase ühiskonna üks suuremaid hirme, esindatud kerges ja lustlikus võtmes ühe ulaka koolipoisi vigurina. Selles plaanis ei erine "Kevade" vägivallakäsitlus "Pulp Fictioni" omast kuigivõrd. Tarantino ja Lutsu ristamine osutus minu jaoks ketserlikult magusaks tembuks." <ref name="Mägi" /><ref name="kallimaks" /><ref name="oksjonil" />

Peamiselt tekstiline "Miski pole olulisem kui see lause" (tsitaat [[Erkki Luuk|Erkki Luugilt]], 2007) paikneb [[Kompanii tänav]]as müüril [[Tartu Linnaraamatukogu]] vastas. [[ACTA]]-vastaste protestide ajal ja järel on Lõngus seda muutnud. <ref name="LIGfv" /> Linnaraamatukogu enda seinal on Lõngus kujutanud koondatud [[Anton Hansen Tammsaare]]t ja [[Lydia Koidula]]t, teos sündis majanduskriisi ja euro tuleku aegu 2010. aasta detsembris.<ref name="Hanson" /><ref name="Mägi" /><ref name="pUfWM" /> Lõnguse teoste "Koidula" ja "Tammsaare" [[šabloon]]id on ostnud [[Tartu Kunstimuuseum]]. <ref name="d5Q2O" /><ref name="4iZo9" />

Neli linnaraamatukogu esist pinki kaunistas Lõngus [[2013]]. aastal raamatukogu 100. aastapäevaks piltide ja tsitaatidega kirjandusteostest, sh A. H. Tammsaarelt ning [[Arkadi Strugatski|Arkadi]] ja [[Boriss Strugatski]]lt. <ref name="jnEwP" />

2013. aastal esindas Lõngus Eestit [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is toimunud rahvusvahelisel kultuurifestivalil JAK-Solitude, kus lõi ühe teose Budapesti ainetel spetsiaalselt selle ürituse jaoks. <ref name="eK3wl" />

Endise Tartu sünnitusmaja, nüüdse [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond|Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna]] hoone juures seinal [[Riigikohus|Riigikohtu]] vastas asub samuti ajakirjanduses käsitletud ja oksjonil suurt huvi äratanud "Kannahabe ja nõiakütt" (2014). Pildil paneb politseinik nimesildiga "Nõia Kütt" käsi raudu [[Eno Raud|Eno Raua]] lasteraamatu "[[Naksitrallid]]" tegelasel [[Sammalhabe]]mel, kelle habemes kasvavad [[kanep]]itaimed. <ref name="kallimaks" /><ref name="oksjonil" /><ref name="Yv1jN" />

Laiemat tähelepanu on kogunud ka teos "Alasti keiser", mis jõudis [[2015]]. aastal esmalt [[Kitsas tänav|Kitsale tänavale]] Tartus ja hiljem ka [[Tallinna vanalinn]]a, kust see aga eemaldati. <ref name="lQyky" /><ref name="1AQPq" /> Kujutis trükiti ära kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] esikaanel. <ref name="kFW8d" />

[[2017]].-[[2018]]. aastal tegutses ta Euroopa suurlinnades: [[Brüssel]]is <ref>[http://kultuur.err.ee/605747/edward-von-longus-aratab-brusseli-majaseintel-ellu-pildid-vanadest-eestlastest Edward von Lõngus äratab Brüsseli majaseintel ellu pildid vanadest eestlastest], ERR, 4. juuli 2017</ref> ja [[Rooma]]s <ref>[http://kultuur.err.ee/608650/galerii-edward-von-longus-on-vallutanud-rooma-tanavad Galerii: Edward von Lõngus on vallutanud Rooma tänavad], ERR, 21. juuli 2017</ref>, [[Helsingi]]s, [[Berliin]]is, [[Kopenhaagen]]is, [[Pariis]]is, [[Budapest]]is, [[Vilnius]]es, [[London]]is ja [[Viin]]is <ref>[https://restartreality.org/cities/ (R)estart Reality: Cities] (vaadatud 10.01.2019)</ref>. Digitänavakunstituuri raames levitas Lõngus pilte Eesti kultuurilooga seonduvatest tegelastele, kes vastavast mobiilirakendusest vaadates [[laiendatud reaalsus]]e abil ellu ärkasid ja oma lugusid jutustasid. Projekti koondnimetus oli "(R)estart Reality", see toimus osana [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Liidu eesistumise]] ja [[EV100|Eesti Vabariigi 100. aastapäev]]a puhul korraldatud ja riiklikult toetatud kultuuriprogrammist <ref>[https://www.ev100.ee/et/restart-reality-digitanavakunst (R)estart Reality: digitänavakunst] EV100 kodulehel (vaadatud 10.01.2019)</ref>.

Tänavakunsti loomust ja vajalikkust on Edward von Lõngus kirjeldanud nõnda: "Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid eraomandite kogum, vaid [[avalik ruum]], mis tähendab, et see kuulub meile kõigile. Tänavakunstnikud on nagu tõelised [[timurlased]], kes oma uneajast ning enda kulu ja kirjadega proovivad maailma teiste jaoks ilusamaks ning huvitavamaks kohaks teha." <ref name="Mägi" />

Enda identiteedi ja anonüümsuse kohta on Lõngus öelnud: "Edward von Lõngus on idee. Multiidentiteedi ajastu peegeldus informatsiooniväljas, mis on genereerunud kollektiiv­teadvuse võngetest. Iga idee jaguneb paljudeks väiksemateks ideedeks ning moodustab osi suurematest ideedest. Ideed ei saa taandada ühele inimesele. Von Lõngus on sama palju olemas kui jõuluvana – teatavate kehastumisrituaalide kaudu saab teda esile kutsuda, kuid füüsilise indiviidina teda ei eksisteerigi." <ref name="Korp" />

* 2014. aastal pälvis Edward von Lõngus [[Tartu linna kultuuripreemia]] aasta teose looja kategoorias.<ref name="2zVn8" /> Auhinnatseremooniale saatis kunstnik enda asemel tiitlit vastu võtma nuku. <ref name="5LoiS" />

* 2018. aastal sai Edward von Lõngus [[välisministeeriumi kultuuripreemia]] digitänavakunsti projekti "(R)estart Reality" eest. Preemia võttis vastu kunstniku esindaja Andra Orn OÜ-st Noar <ref>[https://kultuur.err.ee/896946/galerii-valisministeeriumi-kultuuripreemia-palvis-tanavakunstnik-edward-von-longus Galerii: välisministeeriumi kultuuripreemia pälvis tänavakunstnik Edward von Lõngus. ERR, 9. jaanuar 2019]</ref>, kes kandis ette ka kunstniku tänukõne <ref>[https://kultuur.err.ee/896944/taispikk-kone-edward-von-longus-surmatants Surmatants. Edward von Lõnguse kõne Välisministeeriumi kultuuripreemia saamise puhul. ERR, 9. jaanuar 2019]</ref>.