Erinevus lehekülje "Hiiumaa" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 30 508 baiti ,  1 aasta eest
jumal
(→‎Muuseumid: Kassari puhul kasutatakse seesütlevat käänet vt Eesti kohanimeraamat.)
(jumal)
{{See artikkel| räägib saarest; maakonna kohta vaata artiklit [[Hiiu maakond]], valla kohta [[Hiiumaa vald]], laevade kohta [[Hiiumaa (laev)]] ja [[Hiiumaa (laev, 1966)]], ajalehe kohta [[Hiiumaa (ajaleht)]].}}
{{Saar
| nimi = Hiiumaa
| pilt = Vaade tahkuna tuletornist4.jpg
| pildiallkiri = Hiiumaa rannik Tahkuna tuletornist
| ümbritseb = [[Läänemeri]]
| pindala = 989
| pindala viide = <ref>A ja O taskuteatmik 2003. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk 45.</ref>
| rannajoone pikkus = 365
| kõrgus = 68
| kõrgeim koht = Tornimägi
| rahvaarv = 8995
| rahvaarvu seis = 2017
| rahvaarvu viide = <ref>[https://blog.stat.ee/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel/ Püsielanikud on 22 saarel]. Statistikaamet, 23. oktoober 2017.</ref>
| asendikaardi pilt = EE Hiiumaa.PNG
}}
 
'''Hiiumaa''' (ka ''Hiiu saar'') on [[Eesti]] suuruselt teine saar, [[Lääne-Eesti saarestik]]u põhjapoolseim saar. Hiiumaa piirneb kagus [[Väinameri|Väinamerega]], põhjas ja läänes avamerega. Saart eraldab [[Saaremaa]]st [[Soela väin]] ja [[Vormsi]]st [[Hari kurk]]. Hiiumaast loodes asub laevasõiduks ohtlik [[Hiiu madal]]. Saare ida- ja kaguosas asub palju [[Hiiumaa laiud|laide ja saarekesi]], millest suurimad on [[Kassari]] ja [[Vohilaid]]. Halduslikult kuulub Hiiumaa koos ümbritsevate saartega [[Hiiumaa vald]]a.
 
Hiiumaa hakkas [[Läänemeri|Läänemerest]] kerkima umbes 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkis merest välja [[Kõpu poolsaar]], kus asuv [[Tornimägi (Hiiumaa)|Tornimägi]] on [[Lääne-Eesti]] kõrgeim punkt. Hiiumaa rannajoon on hästi liigestunud, mistõttu on saarel arvukalt poolsaari ja lahti. Hiiumaa suurimad poolsaared on saare põhjaosas asuv [[Tahkuna poolsaar]] ja lääneosas asuv [[Kõpu poolsaar]]. Olulisemad lahed on [[Mardihansu laht|Mardihansu]], [[Kassari laht|Kassari]] ja [[Tareste laht]].
 
Hiiumaa taimestik on väga liigirikas. Saarel asuvad kogu [[Baltikum]]is haruldased lookaasikud. Üle saare kulgevad olulised lindude rännuteed. [[Käina laht]] on Hiiumaa olulisim lindude pesitsus- ja peatumiskoht. Saarel elab paarkümmend taasasustatud [[Euroopa naarits]]at.
 
14. sajandil tekkis Hiiumaa põhjaossa [[hiiurootslased|rootsi]] asustus. 1628. aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hütile]] Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus läks saar [[Rootsi]]lt [[Vene impeerium]]i koosseisu. 1829. aastal rajati [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Kärdla kalevivabrik]], mis oli saare olulisim tööstusettevõte [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel hakati Tahkuna poolsaarele rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni kaitsmaks [[Soome laht]]e sissetungi eest. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] vägede lahkudes 1918. aasta sügisel läks saarel võim [[Eesti|Eesti Vabariigi]] kätte. 1939. aastal hakati Hiiumaale rajama vastavalt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside lepingule]] [[NSVL]] sõjaväebaase. Teise maailmasõja tulemusena läks Hiiumaa NSVL koosseisu, kuhu jäi Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal.
 
==Nimi==
Rootsi ja saksa keeles on saare nimi ''Dagö'', taani keeles ''Dagø'', mis kõik tähendavad päeva saart. Tegemist on tõlkelaenuga saare vanalt soome nimelt ''Päivänsalo''. Tänapäeva soome keeles kannab saar nime ''Hiidenmaa'' ('hiidude maa').
 
== Loodus ==
[[Pilt:Kallaste cliff, Hiiumaa, 2009-07.jpg|pisi|[[Vahtrepa pank|Kallaste pank]]]]
 
Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad [[Kärdla kraater|meteoriit]]. Kokkupõrke tulemusel kujunes [[rõngassaar]], mille keskmes asus umbes 3,5 kilomeetrise pindalaga [[laguun]]. Viimasel [[Weichseli jäätumine|jääajal]] vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle.
 
Hiiumaa hakkas [[Läänemeri|Läänemerest]] kerkima enam kui 10 000 aastat tagasi. Kõigepealt kerkisid üle merepinna Kõpu mäed, kus on ka [[Lääne-Eesti]] kõrgeim punkt. Tänapäeval kerkib maapind saarel umbes 2,5 millimeetrit aastas, mis on kõrgeim näitaja Eestis.<ref name="dn27l" />
 
[[Aluskord]] koosneb tugevasti kurdunud kristalsetest kivimitest, mis avanevad umbes 250 meetri sügavusel. [[Pealiskord]] koosneb settelise tekkega kivimitest. [[Paekivi]]st pealiskord tõuseb üle merepinna üksikutes kohtades, eriti hästi on pealiskorda näha [[Vahtrepa]], [[Aruküla]] ja [[Sarve]] ümbruses. [[Pinnakate]] asub pealiskorra paekividel ning koosneb kobedatest [[sete]]test. Ida-Hiiumaa [[loopealne|loopealsel]] on pinnakate ainult 30 sentimeetrit, [[Kõpu poolsaar]]el võib see küündida aga kuni 80 meetrini. Kolm neljandiku saarest on liivane.<ref name="DLxzf" />
 
Üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud. Seal asuvad ka kolm [[Tihu järved|Tihu järve]], millest suurim on [[Tihu järv|Suurjärv]]. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast.
 
Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus toimub üleminek [[okasmets]]adelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed ehk alvarid, kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Hiiumaal asuvad lookaasikud on haruldased kogu [[Baltikum]]is.<ref name="NbkxT" /><ref name="loodus" />
 
Hiiumaal on väga liigirikas taimestik. Saarel kasvab umbes 1000 liiki taimi, millest üle 50 on kaitse all. Teiste hulgas kasvavad saarel looduslikult [[harilik jugapuu]], [[rand-ogaputk]] ning Eestis haruldane [[pisilina]].<ref name="loodus" />
 
Hiiumaal võib kohata suurematest ulukitest [[metskits]]i, [[hirv]]i, [[põder|põtru]] ja [[metssiga|metssigu]]. Väiksematest ulukitest on tavalised [[kährikkoer]], [[ilves]] ja [[rebane]]. Saare vetes on kogu Läänemere seisukohalt tähelepanuväärsed [[viigerhüljes|viiger]]- ja [[hallhüljes|hallhülgekarjad]]. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed, millest olulisimaks pesitsemis- ja peatuspaigast on [[Käina laht]].<ref name="loodus" />
 
===Looduskaitse===
[[Pilt:Tahkuna looduskaitseala.jpg|pisi|Mets [[Tahkuna looduskaitseala]]l]]
[[Pilt:European Mink.jpg|pisi| Hiiumaale taasasustatakse [[Euroopa naarits]]at]]
 
Hiiumaa kaitsealade praktilist kaitset korraldab Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Hiiumaa talitus. Saarel asub 16 [[kaitseala]], 17 [[hoiuala]], 30 püsielupaika kaitsealustele liikidele. Kaitse alla on võetud 4 parki, 21 põlispuud, 26 rändrahnu, 3 maastikuelementi ja 4 põlispuude gruppi.<ref name="t6qpz" />
 
Hiiumaal asub 7 [[looduskaitseala]] ja 9 [[maastikukaitseala]]: [[Tahkuna looduskaitseala]], [[Pihla-Kaibaldi looduskaitseala]], [[Leigri looduskaitseala]], [[Tihu looduskaitseala]], [[Kõrgessaare looduskaitseala]], [[Paope looduskaitseala]], [[Kõpu looduskaitseala]], [[Kukka maastikukaitseala]], [[Luidja maastikukaitseala]], [[Sepaste maastikukaitseala]], [[Tilga maastikukaitseala]], [[Tareste maastikukaitseala]], [[Sarve maastikukaitseala]], [[Vahtrepa maastikukaitseala]] ning [[Käina lahe – Kassari maastikukaitseala]].<ref name="b8gXl" />
 
Saarel asub 17 [[hoiuala]]: [[Hiiu madala hoiuala]], [[Hirmuste hoiuala]], [[Kuri-Hellamaa hoiuala]], [[Kõpu-Vaessoo hoiuala]], [[Kõrgessaare-Mudaste hoiuala]], [[Luhastu hoiuala]], [[Paope loo hoiuala]], [[Pihla-Kurisu hoiuala]], [[Prassi hoiuala]], [[Pühalepa hoiuala]], [[Suureranna hoiuala]], [[Undama soo hoiuala]], [[Vanajõe hoiuala]], [[Vanamõisa lahe hoiuala]], [[Viilupi hoiuala]], [[Vilivalla hoiuala]] ja [[Väinamere hoiuala]].<ref name="svOid" />
 
Kaitse all on ka 4 parki: [[Kärdla linnapark]], [[Kärdla rannapark]], [[Suuremõisa mõisa park]], [[Vaemla mõisa park]].<ref name="b8gXl" />
 
Hiiumaal on kaitse all 137 kaitsealust taime-, seene- ja sambulikuliiki. Kõige haruldasemaks seeneks Hiiumaal on [[taiga-võrkpoorik]] ''(Ceriporia tarda)'', kelle ainus leiukoht terves Euroopas asub Kõpu poolsaarel. Saare haruldasimaks taimeks on [[pisilina]], keda leidub Eestis vaid kahes kohas Hiiumaal. Sammaltaimedest väärib tähelepanu [[roheline hiidkupar]], keda leidub ka ainult Hiiumaal. Loomadest on kaitse all 15 putuka liiki. Muudest selgrootutest on kaitse all [[apteegikaan]] ja [[viinamäetigu]]. Kaitsealused kalad on [[hink]], [[võldas]] ja [[jõesilm]]. Lindudest väärivad tähelepanu kaitsealused [[merikotkas]] ja [[must-toonekurg]], imetajatest [[viigerhüljes]] ja [[euroopa naarits]]. Saarel elab paarkümmend [[Euroopa naarits]]at, kes on [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] abiga saarele taasasustatud.<ref name="lOd8u" /><ref name="5aT7i" />
 
==Ajalugu==
===Muinasajast varauusajani===
 
[[Pilt:Käina Martin's Church ruins 12.jpg|pisi|13. sajandil rajati esialgne puidust [[Käina Martini kirik]]. Kivist pühakoda rajati 15. ja 16. sajandi vahetusel samale kohale.<ref name="7tK1f" />]]
[[Pilt:Kõpu tuletorn Hiiumaal.jpg|pisi|[[Kõpu tuletorn]] valmis esialgsel kujul 1531. aastal. Tegemist on vanima säilinud tuletorniga Baltikumis.<ref name="DKcJ1" />]]
 
[[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref name="j4kL9" /> Kõpu muinassaare vanimad söeproovid [[dateerimine|dateeruvad]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref name="udIvs" /> Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väikene saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida.
 
[[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|pisi|250px|vasakul|Hiiumaa keskajal: [[Liivi ordu|ordu]] alad moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis kuulus administratiivselt [[Maasilinna foogtkond]]a; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] alad kuulusid [[Kuressaare foogtkond]]a. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus.<ref name="AcXkr" />]]
 
Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] lõpus umbes 3000 eKr.<ref name="tdkck" /> Kiviaja lõpuks oli asustus levinud üle kogu Hiiumaa.<ref name="HX9W6" /> [[noorem pronksiaeg|Nooremal pronksiajal]] hakati surnuid [[kivikirstkalme]]tesse matma ning saarel oli välja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond.<ref name="giT8P" />
 
[[Rauaaeg|Rauaajast]] on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref name="QH5sj" /> Saarelt on leitud 11.–12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli [[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref name="L5ave" />
 
[[Keskaeg|Keskaja]] alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. 1228. aastal mainiti saart esmakordselt, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII Hohenstaufen]] läänistas piiskop [[Gottfried]]ile ''tühja saare, mida nimetatakse Dageidaks''.<ref name="Hiiumaa" /> 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa [[Liivi ordu]]le, [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusse.<ref name="QH5sj" /> Ordu valdused moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. Sajandi vahetusel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]], mis sai [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] kirikuks. [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati samanimeline [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes arvatavasti [[Putkaste mõis]]as, mis hiljem läänistati.<ref name="QH5sj" />
 
14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="SZP9u" /> 16. sajandi alguses mainitakse[[Valipe mõis|Valipe kindlustatud mõis]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="QH5sj" />
 
[[Pilt:Jacob De la Gardie 1606.jpg|pisi|püsti|Rootsi väejuht [[Jakob De la Gardie]]'le kuulus 17. sajandi I poolel 3/4 Hiiumaast. Tema eestvedamisel rajati [[Hüti]]le Eesti esimene klaasivabrik]]
 
Viimane [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas [[Frederik II]]-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõlmis viimane Liivi ordu meister [[Gotthard Kettler]] alistumislepingu Poolaga ning likvideeris orduriigi. Endise [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas [[Rootsi]] Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.<ref name="Hiiumaa" />
 
===Varauusajast 1914. aastani===
 
[[Pilt:Suursadama ait Hiiumaal.jpg|pisi|[[Suursadam]]a ait pärineb 18. sajandi lõpust. Hoones hoiti vilja ja laevaehitusel vajaminevat materjali.<ref name="JLPc2" />]]
[[Pilt:Kukka tuulik.jpg|pisi|200px|vasakul|Enamik saare [[pukktuulik]]uid ehitati 19. sajandil. Pildil [[Kukka]] külas asuv [[Kukka tuulik|Kukka pukktuulik]]]]
 
1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusse kolm neljandiku saarest. Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="SZP9u" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti]]le de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="SZP9u" />
 
Peaaegu terve 17. sajandi oli Hiiumaa eravaldus. 1684–1691 toimus saarel mõisate reduktsioon, mille käigus saar riigistati.<ref name="Hiiumaa" />
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Hiiumaa 1710. aastal [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu. Sõja järgselt kuulus saar [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i.<ref name="Hiiumaa" />
 
1712. aastal anti saare riigimaad rendile.<ref name="Hiiumaa" /> 1755. aastal tagastati kolmveerand Hiiumaast De la Gardiede pärandina [[Stenbock]]idele.<ref name="Hiiumaa" /> 1755.–1772. aastal ehitati [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbock]]i eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruses elavate vabade rootsi talupoegade koormisi suurendama. See kutsus viimastes esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et 1781. aastal küüditati [[Katariina II]] käsul üle tuhande [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Ukraina]].<ref name="SZP9u" /><ref name="2MIT9" />
 
1781. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a ning juba 18. sajandi lõpus kuulus juba peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]idele.<ref name="8ypCp" /> [[1829]]. aastal asutati Ungern-Sternbergide eestvedamisel Suuremõisas kalevivabrik, mis viidi juba järgmisel aastal [[Kärdla]]sse. [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Kärdla kalevivabriku]] juurde kujunes töölisasula, millest sai Kärdla linn.<ref name="eDLKK" />
 
1866. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]]. [[Emmaste kirik]] valmis 1867. aastal.<ref name="NgtbP" />
 
[[Talude päriseksostmine]] puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref name="0Utut" />
 
[[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi| 1912–1917 Hiiumaale rajatud [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsioon pidi koos [[Soome]] [[Hanko]]sse rajatud kaitserajatistega takistama sissesõitu Soome lahte. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogiliste kaitserajatiste ehitamist.<ref name="milit" />]]
1912. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni. Lõunas [[Tahkuna poolsaar]]el ja põhjas [[Hanko]]s asuvad kaitserajatised pidid takistama [[Soome laht]]e sissesõitu. [[Rannapatarei]]sid rajati [[Tahkuna]]sse, [[Sõru]]le,[[Hirmuste (Hiiu)|Hirmustesse]] ja [[Lehtma]]sse. Lehtma ja Tahkuna vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee.<ref name="milit" />
 
===1914. aastast nõukogude ajani===
[[Pilt:Teise maailmasõja patarei kahuriõu Kalanas 2012.jpg|pisi|[[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Rannakaitsepatarei nr 42]], (III-130) [[kahuriõu]] [[Kalana (Hiiu)|Kalana]] külas [[Ristna]]l, [[Kõpu poolsaar]]el]]
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="yD6i6" /> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal ja [[Saaremaa]]l juba 1917. aasta sügisel.<ref name="BjN8p" />
 
[[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|pisi|[[Kärdla]] Keskväljakul asuv [[Kärdla pritsumaja|pritsumaja]] valmis 1930. aastal<ref name="ZdQbP" />]]
 
Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigis [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest. Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="qzjBE" />
 
1920. aastal muudeti Kärdla [[alev]]iks ja 1938. aastal [[kolmanda astme linn]]aks.<ref name="A99zl" />
 
28. septembril 1939 sõlmitud [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside lepingu]] kohaselt hakati Hiiumaale, eelkõige Tahkuna poolsaarele, ehitama rannakaitsekindlustusi.<ref name="5c7Ew" /> 19. oktoobril 1939 saabusid saarele esimesed punaväelased.<ref name="Hiiumaa" /> Pärast 1940. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.<ref name="5c7Ew" /> Juunis 1941 [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt üle 200 inimese.<ref name="gHmfM" />
 
Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril 1941 meredessandiga Saaremaalt üle [[Soela väin]]a. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.<ref name="uMrDZ" /> Enne Kärdlast taganemist põletasid antifašistid [[Kärdla kalevivabrik]]u.
 
1944. aasta suvel ja hilissügisel põgenesid sajad hiidlased uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril ründas [[Punaarmee]] Hiiumaad. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueerisid sakslased kõik üksused ja kogu tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks oli saar vallutatud. Pärast saare vallutamist kuulutati kogu saar NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks ning jätkati enne sõda alanud rannakindlustuste ehitamist.<ref name="IrZub" />
 
[[Teine maailmasõda]] Hiiumaale suuri purustusi ei toonud, peale [[Kärdla Kalevivabrik]]u hoone hävis [[Käina kirik]]u hoone, küll aga vähenes saare elanikkond langenute, läände pagenute ja küüditatute näol ligi 15%.<ref name="Hiiumaa" />
 
===Nõukogude ajast tänapäevani===
{{vaata|Märtsiküüditamine Hiiumaal}}
1946. aastal eraldati [[Läänemaa]]st [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="uzODd" /> 1950. aastal muudeti Hiiu maakond [[Hiiumaa rajoon]]iks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus [[Pärnu oblast]]i koosseisu. Oblastid likvideeriti 1953. aastal.<ref name="Hiiumaa" />
 
1947. aastal algas saarel sunniviisiline [[kollektiviseerimine]], mis hoogustus pärast 1949. aasta [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamist]]. Hiiumaalt küüditati vähemalt 286 inimest.<ref name="SXS0s" /> 1949. aastal oli saarel 82 kolhoosi, millest oli 1980. aastate keskpaigaks liitmiste tõttu järele jäänud kuus.<ref name="Hiiumaa" /> Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – [[AS Hiiu Kalur|Hiiu Kalur]], mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="IrZub" />
 
1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="IrZub" />
 
1989. aastal toimusid Hiiumaa rajooni rahvasaadikute nõukogu valimised esmakordselt mitme kandidaadiga. Valitud saadikud otsustasid luua [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]] alates 1. jaanuarist 1990.<ref name="Hiiumaa" />
 
Pärast Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="psl75" />
 
[[Hiiumaa ringtee]] asfalteerimine lõppes 2000. aastal.<ref name="psl75" />
 
== Kultuur ==
===Muuseumid===
[[Pilt:Mihkli talumuuseumi poordusega ait 4.jpg|pisi|püsti|[[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli Talumuuseum]]is saab tutvuda tüüpilise Põhja-Hiiumaa talukompleksiga]]
[[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaris. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref name="Ls27x" /> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref name="MTm4j" />
Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseum [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref name="BV4pQ" /> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja (Hiiumaa)|Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref name="d03Cr" /> Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref name="spJ41" />
 
1979 asutati [[Palade]] lähedale [[Soera Talumuuseum]], mis näitab külastajatele 19. sajandi Hiiumaale tüüpilist talukompleksi koos tarbevaraga.<ref name="21Q6q" /> 1992. aastast tegutseb saarel [[Vaemla Villavabrik]], mis on ühteaegu nii muuseum kui ka töötav villavabrik. Lambavillast valmistatakse lõnga enam kui saja-aastastel masinatel.<ref name="Tc1hB" /> 1999. aastal rajati [[Emmaste vald]]a [[Sõru muuseum]], mis keskendub Hiiumaa rannaelu ja meresõidu eksponeerimisele.<ref name="Nm4jZ" /> 2007. aastal asutati [[Tahkuna poolsaar]]ele [[Tahkuna]] külla [[Hiiumaa militaarmuuseum]]. Muuseumis tutvustatakse mõlema maailmasõja aegseid Hiiumaa kaitserajatisi, relvastust ja tehnikat.<ref name="XiXCy" />
 
===Raamatukogud===
[[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|pisi|Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu]]
Esimene raamatukogu asutati Hiiumaal 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref name="Q2aga" /> Enne 1918. aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigis ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogud loodi muuhulgas ka Käinasse ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, see arv püsis enam-vähem stabiilne kogu nõukogude perioodil.<ref name="faHCX" />
 
Tänapäeval on Hiiumaal seitse avalikku raamatukogu: Käinas, Emmastes, Kõrgessaares, Paladel, Hellamaal, Suuremõisas ja Kärdlas. Kärdla raamatukogu on maakonnaraamatukogu, mis juhendab teiste saare raamatukogude tööd.<ref name="mA2eb" /> Lisaks avalikele raamatukogudele on pea kõikidel saare koolidel oma raamatukogu.
 
===Teater===
1998. aastast tegutseb saarel [[Kärdla Nukuteater]], kes mängib eelkõige lasteaedadele ja koolilastele. Harrastusteater korraldab 1999. aastast iga-aastast nukufestivali "Suur sirmik".<ref name="hgQEU" />
 
Aasta läbi külastavad saart rändlavastused ja tegutsevad kohalikud harrastusteatrid.
 
===Kino===
Hiiumaal hakati filme näitama 1913. aastal. Siis avati Kärdla mõisa maadel saare esimene kino, mis oli ühtlasi nii Eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino.<ref name="TatZf" />
 
Tänapäeval näidatakse filme [[Kärdla kultuurikeskus]]es, mis asub linna Keskväljaku kõrval. Kuni 2014. aasta lõpuni puudus Hiiumaal tehnika digifilmide näitamiseks.<ref name="krGUb" /> Seetõttu jõudsid uued filmid saarele sageli arvestatava nihkega. 2014. aasta lõpus paigaldati Kärdla Kultuurikeskusse uus digitaalne kinosüsteem, millega on võimalik näidata ka [[3D-film]]e.<ref name="D4RwN" /> [[Hiiumaa Kino]] eestvedamisel on filmide saarele jõudmine muutunud senises tunduvalt kiiremaks.<ref name="qMju2" />
 
===Muusika===
Hiiumaal korraldatakse eripalgelisi traditsioonilisi muusikafestivale. 1991. aastast toimub [[Kõpu tuletorn]]i jalamil "Kõpu päikeseloojangumuusika" sari. Saarel korraldatakse kahte kammermuusikafestivali: 1999. aastast [[Hiiumaa kammermuusika päevad|Hiiumaa kammermuusika päevi]]<ref name="SHyct" /> ja 2006. aastast toimub "Hiiumaa homecoming".<ref name="SkZm1" /> 2005. aastast toimub "Hiiu folk" ja alates 2008. aastast "Sõru jazz".<ref name="gasmt" />
Klassikalist muusikat saab kuulata 2011. aastast [[Pühalepa kirik]]us toimuval Pühalepa muusikafestivalil.<ref name="IvGHq" />
 
===Sport===
[[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|pisi|Endises [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]a tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada]]
Hiiumaal on spordiklubisid koondav MTÜ Hiiumaa Spordiliit, mis on maakonnas tegutsevate spordiklubide maakondlik katusorganisatsioon. Spordiliitu kuulub 28 saarel tegutsevat spordiklubi. Spordiliidu juhatus on viieliikmeline ning selle tööd juhib Anton Kaljula. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref name="i45h4" />
 
Suuremates asulates saab mugavalt sporti harrastada olemasolevatel spordirajatistel. [[Emmaste]]s asuvad täismõõtmetes jalgpalli-, korvpalli ja tenniseväljak, kergejõustiku staadion ja spordihall. [[Käina]]s asuvad väike jalgpalli-, korvpalli- ja rannavolleväljak, tenniseväljak, kergejõustiku staadion, spordihall koos jõusaaliga, kardirada ning saare ainus ujula. [[Kärdla]]s asuvad täismõõtmetes jalgpalli-, korvpalli-, rannavolle- ja tenniseväljakud, kergejõustikuväljak, rulapark ning spordihall koos jõusaaliga, spordihall võrkpalli harrastajatele, jalgpalli kunstmuruväljak (1/4 tavamõõtmetest) ja Hiiu Valla Lasteaia õuealal nn kunstmuruga kaetud puur. [[Kõrgessaare]]s asuvad korvpalli- ja võrkpalliväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall. [[Palade]]l asuvad korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall jõusaaliga. [[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisas]] asuvad harrastajatele mõeldud jalgpalli- ja korvpallistaadion ning spordihall koos jõusaaliga. Lisaks asub Kärdla lähedal [[Linnumäe]]l sise- ja välisratsamaneež, Soo-Oru Tallis samuti väliratsamaneež [[Nurste]]s motokrossirada ning [[Leemeti]]s suusarajad. Pühalepas terviserajad.<ref name="WVVLi" />
 
Igal aastal korraldatakse saarel erinevate spordialade meistrivõistlusi. Kevadel toimuvad traditsiooniliselt Kärdla linna jooks ning Kassari jooks. Juuni kuus toimub jaanijooks ning algab terve suve kestev rannavolle karikasari. Augusti alguses toimuvad ratsupäevad. Sügisel algab pool aastat kestev "Isamaalise fitnessi" sari, mis põhineb kaitseväe ja NATO sõduritestidel. Aasta läbi toimuvad orienteerumisneljapäevakud.
 
===Meedia===
1949. aastal asutati saarel ajaleht Nõukogude Hiiumaa. 1989. aastast kandis leht nime [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas. Hiiumaa lõpetas ilmumise 2004. aastal, kui Hiiu Lehe väljaandja OÜ Saaremaa Raadio ostis ära lehe nime ja kohustused.<ref name="EstKz" />
 
1995–1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.<ref name="yimUq" />
 
1997. aastal asutati [[Hiiu Leht]], mis on praegu ainus saarel ilmuv ajaleht. Ajaleht ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. Hiiu Lehe omanikfirma OÜ Saaremaa Raadio omandas ajalehe Hiiumaa kohustused. Ajalehe peatoimetaja on Harda Roosna.
 
Lisaks ilmub omavalitsuse häälekandja Hiiumaa Teataja, mille peatoimetaja on Liina Siniveer ja internetis on uudisteportaalid www.hiiumaa.ee.
 
2010–2012 ilmus kord nädalas [[Hiiu Nädal]].<ref name="rtLZH" />
 
== Transport ==
Ühendus mandriga toimub [[Heltermaa sadam]]a kaudu. [[Sõru sadam]]a kaudu toimub ühendus [[Saaremaa]]ga. Tuntumad merenavigatsioonirajatised Hiiumaa territooriumil on [[Kõpu tuletorn|Kõpu]], [[Tahkuna tuletorn|Tahkuna]] ja [[Ristna tuletorn]].
 
[[Kärdla lennujaam]]a kaudu toimub lennuühendus Tallinnaga.
 
Talviti, sobivate jääolude korral on Hiiumaa ja mandri vahel umbes 25&nbsp;km pikkune [[jäätee]].
 
Esimene Hiiumaa ja mandrivaheline transpordivahend oli purjepaat. Sellega veeti posti ja inimesi.<ref name=":0" />
 
19. sajandi lõpus avati Heltermaa-Haapsalu liin, kus reisijaid vedas [[Hiiumaa mõisnike laevaühing]]u ostetud [[aurupaat]] [[Progress (laev)|Progress]]. Varsti osteti Rootsist uus aurulaev, mis kandis samuti nime [[Progress (laev)|Progress]]. Uus laev hakkas Heltermaa-Haapsalu liinil reisijaid peale võtma ka muudelt laevadelt.<ref name=":0" />
 
[[1910]]. aastal vahetati aurulaev välja [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Hiiu-Kärdla Kalevivabrik]]ule kuulunud reisi- ja kaubaauriku [[Grenen (laev)|Grenen]] vastu. Grenen sõitis liinidel Heltermaa-Haapsalu ja Kärdla-Tallinn.<ref name=":0" />
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal võttis laevaliikluse üle riik. Hiljem rentis riik laevaliiklust ettevõttele [[Balti Päästeselts]]. Balti Päästeselts avas aurulaev Greneniga liini Tallinn-Heltermaa-Kuivastu-Virtsu-Laimjala-Kuressaare. Aurulaev [[Endla (laev)|Endla]] läbis Hiiumaad liiniga Tallinn-Kärdla-Kuressaare-Pärnu.<ref name=":0" />
 
[[1930]]. aastal avas laevaomanik [[Gustav Sergo]] [[Taani]]st ostetud väikese aurikuga [[Gustav (laev)|Gustav]] Hiiumaa liini.<ref name=":0" />
 
<gallery>
Ajatu.jpg|Mälestusmärk "[[Estonia (laev)|Estonia]] hukkunud lastele"
Anonüümne kasutaja