Euroopa Liidu õiguse kasuliku mõju põhimõte: erinevus redaktsioonide vahel

 

Kasuliku mõju põhimõte tähendab eelkõige, et siseriiklik menetlusõigus ei tohi teha võimatuks või liigselt raskendada Euroopa Liidu õigusest pärinevate õiguste jõustamist. Praktikas tähendab see, et riiklikud menetlusreeglid peavad austama proportsionaalsuse põhimõtet: need on seaduslikud seni, kuni ei takista Euroopa Liidu õiguse toimimist niivõrd, et neid ei saa õigustada.<ref>D. Edwards. The Impact of the EU Law Principle of Effectiveness. Solicitors journal 156/24, 2012. Saadaval arvutivõrgus: <nowiki>https://www.ftbchambers.co.uk/sites/default/files/the-impact-of-the-eu-law-principle-of-effectiveness.pdf</nowiki></ref>

Kasulikkuse printsiip oli algselt seotud efektiivse kohtuliku kaitse tagamisega. Tõhusat mõjulepääsu rõhutav normatiivne alus ei piirdu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 10, mistõttu üldjuhul tuleb seda käsitleda koosmõjus teiste Euroopa Ühenduse lepingu klauslitega (näiteks artikkel 249). Kuigi EÜ lepingu artiklid 220, 226 ja 234 annavad Euroopa Kohtule pädevuse teostada järelevalvet selle üle, kas ja kuidas liikmesriigid Euroopa Liidu õiguskorra kasuliku mõjulepääsu printsiibi realiseerumist tagavad, vastutavad Euroopa Liidu õiguse kohaldamise ja täitmise eest põhiliselt ikkagi liikmesriikide kohtud.<ref>U. Lõhmus. Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime? Juridica III/2007.</ref>

 

“Kasulikku mõju” on määratletud kui retoorilist vahendit, mida Euroopa Liidu Kohus kasutab õiguspõhimõtete lahutamisel oma otsuste pragmaatilistest tagajärgedest eesmärgiga veenda liikmesriike aktsepteerima Euroopa Liidu õiguse autoriteeti, kahjustamata selle normatiivset sidusust ja järjepidevust. Nagu enamikul rahvusvahelistest õiguskordadest, pole ka ELi õiguskorral tsentraliseeritud jõustamismehhanismi. Seega saab see efektiivselt rakenduda vaid läbi liikmesriikide ametivõimude. Eeldatakse, et selle raames toimivad kohtukonstruktsioonid ja -valemid nagu ettekirjutused, mis käivitavad riikliku vastavuse.<ref>U. Šadl. The Role of Effet Utile in Preserving the Continuity and Authority of European Union Law: Evidence from the Citation Web of the Pre-accession Case Law of the Court of Justice of the EU. 2015. Saadaval arvutivõrgus: <nowiki>https://www.uaces.org/documents/papers/1501/Sadl.pdf</nowiki> </ref>

 

EL lepingu artikkel 19 ja Põhiõiguste Harta artikkel 47 kehtestati alles Lissaboni lepinguga. Need ei sisalda juhiseid selle kohta, millised konkreetsed õiguskaitsevahendid tuleb liikmesriikidel kättesaadavaks teha, selleks, et saavutada artiklites sätestatud põhimõtted. Enne ELLi artikli 19 ja CFR-i artikli 47 jõustumist tegeles kohus õiguskaitsevahendite osas tõstatunud küsimustega kasuliku mõju ja samaväärsuse põhimõtete kaudu. Üks esimesi pretsedente, milles need põhimõtted kehtestati, oli Rewe Zentralfinanz eG v Landwirtschaftskammer fur das Saarland (33/76) [1976] E.C.R. 1989.<ref name=":0" /> Seega on effet utile näol tegu Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, mis eksisteeris juba enne Lissaboni lepingut, selleks, et tagada Euroopa Liidu õiguse vastuvõetav ja praktiline jõustamine liikmesriikides. Praktika kujunes läbi Euroopa Liidu Kohtu otsuste, Lissaboni lepingus need põhimõtted aga sõnastati.

 

Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline integratsioon sai alguse juba aastal 1950, kui loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Ühenduse asutasid Belgia, Saksamaa, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Itaalia. Euroopa Liidu esimene laienemine toimus aastal 1973, kus uuteks liikmesriikideks said Taani, Iirimaa ning Ühendkuningriigid. Seejärel ühinesid aastal 1995 Soome, Austria ja Rootsi.<ref>Euroopa Liit. ELi tutvustus. Ajalugu. Saadaval arvutivõrgus: <nowiki>https://europa.eu/european-union/about-eu/history_et</nowiki></ref> Eestist sai Euroopa Liidu liige 2004. aasta kevadel.<ref>Välisministeerium. Eesti Euroopa Liidus. Laienemine. Saadaval arvutivõrgus: <nowiki>https://vm.ee/et/eesti-euroopa-liidus#Laienemine</nowiki> </ref> Euroopa Liidu põhiväärtusteks on inimväärikuse austamine, demokraatia, võrdsus, vabadus, õigusriik ja inimõiguste austamine.<ref>EUR-Lex. Saadaval arvutivõrgus: <nowiki>https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12016M002</nowiki></ref> Seoses Euroopa Liitu astumisega tuli Eesti kohtutel hakata kohaldama ka Euroopa Liidu õigust. Tänaseks kuulub Euroopa Liitu 27 riiki. Kõik need riigid on läbinud keerulise protseduuri, mille raames tuli rakendada ELi õigusakte kõigis valdkondades.<ref>Euroopa Liit. ELi tutvustus. Ajalugu. Saadaval arvutivõrgus: <nowiki>https://europa.eu/european-union/about-eu/history_et</nowiki></ref>

 

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse aluseks peetakse Euroopa Kohtu otsust Costa vs. ENEL, mis pärineb aastast 1964. Antud põhimõtte alusel on Euroopa Liidu õigus Eesti riigi suhtes ülimuslik, ehk juhul, kui liikmesriigi otsus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, tuleb rakendada viimast.<ref>L. Kanger. Euroopa Liidu õiguse kohaldamine Eesti halduskohtute praktikas: põllumajandustoetuste ja üleliigse laovaru tasu kaasuste näitel. Saadaval arvutivõrgus:

 

<nowiki>https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2007/analyys_el_oiguse_kohaldamine_hk_praktikas_l_kanger.pdf</nowiki></ref> Euroopa Liidu õigus on ülimuslik ka liikmesriikide põhiseaduste suhtes. Siiski tuleb igal riigil mõne õiguse tõlgendamisel lähtuda siseriiklikust õigusest ning Euroopa Liidu õigusnormi tuleks kasutada abivahendina siseriikliku õigusnormi tõlgendamiseks. Olukorras, kus mõne liikmesriigi õigus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, tuleb liikmesriigi õigus konkreetses situatsioonis kohaldamata jätta.<ref>Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus - RT I 2003, 64, 429</ref>

 

Kohtuasi Costa vs. ENEL andis Euroopa Kohtule võimaluse oma positsiooni kehtestada. Kaasuse asjaolud olid järgmised: 1962. aastal riigistas Itaalia elektritootmise ja -turustamise ning andis elektrijaamade tootmisseaded üle riiklikule energeetikaettevõttele (ENEL). Härra Costa aktsiaselts Edison Volta (ühe riigistatud ettevõtte) osanikuna arvas, et riigistamise tõttu oli ta ilma jäänud talle kuuluvatest dividendidest ja keeldus seega tasumast oma elektriarvet, mille suurus oli 1926 Itaalia liiri.  Milano rahukohtus kaitses Costa oma käitumist argumendiga, et energeetikaettevõtete riigistamise seadus rikub mitut EMÜ asutamislepingu sätet. Costa seisukoha hindamiseks palus Milano rahukohus Euroopa Kohtult EMÜ asutamislepingu sätete tõlgendamise kohta täiendavaid selgitusi.

 

Euroopa Kohus jõudis lõpuks järeldusele, et EMÜ asutamislepingut kui iseseisvast õigusallikast pärinevat õigust pole võimalik selle erilisuse ja originaalse loomu poolest ümber lükata riiklike sätetega, ilma et see kaotaks oma olemuse ühenduse õigusena ja et ühenduse õiguslik alus ei muutuks küsitavaks. Kui liikmesriigid annavad asutamislepingust tulenevad õigused ja kohustused oma siseriiklikust õiguskorrast üle EMÜ-le, siis tähendab see nende suveräänsete õiguste püsivat piiramist, mida ei saa ühepoolsete abinõudega, mis ühenduse mõistega kokku ei sobi, tagasi pöörata.<ref>K.-D. Borchardt. Euroopa Liidu õiguse ABC. 2016. Lk 44-45. Saadaval arvutivõrgus: <nowiki>http://publications.europa.eu/resource/cellar/5d4f8cde-de25-11e7-a506-01aa75ed71a1.0012.03/DOC_1</nowiki>  </ref>

 

Liikmesriigi kohtusüsteemi kujundamine ja menetlusreeglite, sh põhiseaduslikkuse järelevalvemehhanismi kehtestamine on EL liikmesriikide pädevuses. Riigisiseste menetlusreeglite järgi lahendatakse ka EL õigusest tulenevad vaidlused. Järgima peab siiski Euroopa Liidu Kohtu praktikast tuletatud võrdse kohtlemise ja EL õiguse tõhusa mõjulepääsu (effet utile – tõlgitud ka “kasulik mõju”) põhimõtteid.<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Punkt 21. Saadaval arvutivõrgus: <nowiki>https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=3&p=2</nowiki> </ref>

 

Väljalõige kohtujuristi ettepanekust kohtuasjas C-536/11, mis käsitleb Austria siseriiklikus konkurentsiõiguses kehtivat keeldu kolmandatele isikutele tutvuda konkurentsialase halduskohtumenetluse materjalidega ilma kõikide kohtumenetluse poolte nõusolekuta. Küsimus on selles, kas kohtuliku pädevuse puudumine osas, mis võimaldaks kaaluda asjakohastel juhtudel keelu kergendamist, sealhulgas leebema kohtlemise menetluses kogutud tõendite kaitset, on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse kasuliku mõju põhimõttega:

 

71. 1. Euroopa Liidu õiguses ELL artikli 19 lõiget 1 arvestades kohaldatava tõhususe põhimõttega on vastuolus siseriiklik konkurentsiõigusnorm, mis võimaldab Euroopa Liidu konkurentsiõiguse kohaldamist hõlmanud konkurentsiõiguslikus menetluses kogutud siseriikliku kohtu dokumentidega tutvuda kolmandatel isikutel, kes ei olnud selle konkurentsiõigusliku menetluse pooled, vaid kes soovivad ette valmistada kahjuhüvitushagisid selle konkurentsiõigusliku menetluse esemeks olnud kokkuleppes osalenute vastu, tingimusel et kõik nimetatud konkurentsiõigusliku menetluse pooled annavad selleks oma nõusoleku. Vastus oleks teistsugune ainult juhul, kui Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise tõendamiseks ja kahju kindlaksmääramiseks oleksid siseriiklikus õiguses ettenähtud niisugused alternatiivsed võimalused, mis seaduse kaudu tõhusalt kaitsevad õigust nõuda tsiviilkorras kahjuhüvitist nende õigusnormide rikkumise eest ja on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47.<ref>EUR-Lex. Saadaval arvutivõrgus: <nowiki>https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:62011CC0536</nowiki></ref>

 

<references />