Taimetoitlus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Taimetoitlus''' on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistabvälistavad kõikide või teatud loomsete toiduainete tarbimise.<ref> [http://www.vegsoc.org/info/definitions.html Definition from vegsoc.org]</ref>

[[Veganism]] ehk veganlus ehk täistaimetoitlus seisneb kõikidest loomset päritolu toiduainetesttoiduainete hoidumisest, kaasa arvatud [[piim|piimatoodetest]], mereandidest, [[mesi|meest]] ja [[želatiin|želatiinist]], hoidumisest. Üldine termin taimetoitluse, veganismi ja muude selliste toitumisviiside kohta on "taimepõhised toitumisviisid".<ref>http://www.PlantBased.org</ref>

On väidetud, et taimepõhised toitumisviisid võivad õige plaanimise korral rahuldada keha toitainevajadused, parandada tervist ningja vähendada vähi- ja teiste surmavate haiguste riski.<ref> {{cite web | url= http://www.eatrightpro.org/resource/practice/position-and-practice-papers/position-papers/vegetarian-diets | title= Vegetarian Diets | publisher= [[Academy of Nutrition and Dietetics]] | accessdate=27.08.2016}}</ref>

[[ÜRO]] aruannete kohaselt on loomakasvatus olulisekspeamisi kliima soojenemise põhjustajakspõhjustajaid.<ref>http://vegan.ee/veganlusest/pohjused/keskkond/</ref> Loomakasvatus toodab 13,5−18% kõigist inimtekkelistest [[kasvuhoonegaas]]idest <nowiki/>tootes seega rohkem kasvuhoonegaase kui kõik transpordivahendid kokku.<ref name="kliima">https://www.vegsoc.org/reducecarbon</ref> Peamised loomakasvatuse tekitatud kasvuhoonegaaasid on järgmised:

Võrreldes taimse toidu tootmisega kulub loomse toidu tootmisele märgatavalt rohkem vett. Ühe kilo [[nisu]] tootmiseks kulub 1000–2000 liitrit vett, ühe kilo loomaliha tootmiseks kulub 13 000 – 100000–100 000 liitrit vett<ref name="vesi">https://www.vegsoc.org/savewater</ref>. Kuna veepuudusega seotud probleemid muutuvad maailmas aina teravamakstõsisemaks ningja 780 miljonil inimesel puudub juurdepääs puhtale joogiveele<ref name="vesi" />, on oluline vähendada toidu tootmisega kaasnevat veekulu.

*[[Makrobiotism|Makrobiootikud]] söövad täisteratooteid ja ube, kuid nendest kõik ei ole taimetoitlased, javaid söövad vahel ka kala.

*[[Freeganism|Freeganid]] (inglise keelest) väldivad kõikide asjade ostmist (sh toit), kuna arvavad, et kõik kapitalistlikus maailmas toodetud tooted, mitte ainult loomsest allikast, aitavad kaasa maailma ekspluateerimisele. Seetõttu üritavad freeganid toitu jm tarbeesemeid hankida muul moel, sh otsides toitu metsast ja kasvatades ise. Nende eesmärgikseesmärk on tekitada oma tarbimisega loodusele võimalikult vähe kahju. Paljud freeganid on taimetoitlased või täistaimetoitlased, kuid on ka neid, kes söövad lihatooteid, mis muidu läheksid raisku, tehes seda tingimusel, et see ei õhuta edasisele loomade ekspluateerimisele.

Enamik taimetoitlasi väldib teadlikult ka selliste toodete kasutamist, mis sisaldavad loomseid aineid, mille tootmiseks on kasutatud loomseid saadusi või mida on testitud loomadel.<ref>{{LisaNetiviide|autor=|url=https://metro.co.uk/2018/03/06/using-animal-tested-products-negate-vegan-credentials-7327907/|pealkiri=Does viideusing animal tested products negate your vegan credentials?|väljaanne=metro.co.uk|aeg=|vaadatud=13.02.2020}}</ref>

Pooltaimetoitlus on toitumine, mis koosneb peamiselt taimsest toidust ning, kus erandina on lubatud mõningad mittetaimsed toidud. Neid toitumisharjumusi võivad järgida inimesed, kes on üleminekuperioodil taimetoidule või soovivad lihtsalt loomse liha tarbimist vähendada. Need terminid on sõnast "taimetoitlus" tulenevad uudissõnaduudissõnadest. Ranged taimetoitlased võivad vaidlustada nende sõnade õigsust, kuna need teevad piiri taimetoitluse ja mitte-taimetoitluse vahel hägusaks.

Taimetoitluse vastu on toodud järgmiseidjärgmisi argumente:

*Seesee piirab [[asendamatud aminohapped|vajalike aminohapetega]] keha varustamist, mis lastel (kasvueas) võib tekitada arenguhäireid.; <ref>{{lisaNetiviide|autor=|url=https://www.asianage.com/life/health/081218/vegan-diets-for-children-can-cause-epilepsy-developmental-disorders-expert-warns.html|pealkiri=Vegan viidediets for children can cause epilepsy, developmental disorders, expert warns|väljaanne=www.asianage.com|aeg=|vaadatud=13.02.2020}}</ref>

*Seesee ei ole kooskõlas arusaamaga, mille kohaselt teiste organismide söömine on tasakaaluliste ökosüsteemide alaline osa.;

*Seesee juhib kõrvale asjaolust, et ka [[taimed]] on elus.{{vaidlustatud}}

Ameerika Dietoloogia Assotsiatsioon (Academy of Nutrition and Dietetics) ja Kanada Dietoloogid (Dietitians of Canada) on seisukohal, et igal elu etapil läbimõeldult planeeritud taimetoidu dieet on tervislik, toitainete poolest piisav, ja annab teatavaid tervislike eeliseid ennetamaks (ja mõnikord ravimaks) teatud haigusi. Taimetoitluse sobilikkust ja tervislikkust inimestele igas eluetapis on kinnitatud mitme lääneriigi (USA, Kanada, Austraalia, Ühendkuningriik) riiklikes toitumissoovitustes.<ref>{{lisaNetiviide|autor=|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0002822303002943|pealkiri=Position viideof the American Dietetic Association and Dietitians of Canada: Vegetarian diets|väljaanne=www.sciencedirect.com|aeg=juuni 2003|vaadatud=13.02.2020}}.</ref> Uuringud on näidanud, et suremus südamehaigustesse oli 30% madalam taimetoitlaste meeste ja 20% madalam taimetoitlast naiste seas, võrreldes mittetaimetoitlastega.<ref name="[5]"/><ref name="[6]">[http://www.ajcn.org/cgi/content/full/70/3/516S#T7 Key et al. Mortality in vegetarians and nonvegetarians: detailed findings from a collaborative analysis of 5 prospective studies, American Journal of Clinical Nutrition, 70 (3): 516S.].</ref><ref name="[7]">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/4801570.stm Rejecting meat 'keeps weight low', BBC News, March 14, 2006.].</ref>

Mõnikord väidetakse, et taimetoidudieedi korral pole võimalik saada teatud aineid, näiteks oomega-rasvhappeid (mida leidub eeskättpeamiselt kalas) või B₁₂-vitamiini (mida leidub eeskättnäiteks lihas) vms. Samas uuringud seesuguseidselliseid väiteid ei kinnita: näiteks oomega-rasvhappeid leidub ka linaseemnetes (kusjuures n−3 tüüpi rasvhappeid on kuni 6 korda rohkem kui kalas), kiivist ja maapähklitest.<ref name="[8]">[Bartram (1998), pp.271].</ref> B₁₂-vitamiini toodavad teatud bakterid, tegemistmistõttu ei ole lihasmassi ennast paratamatult ülesehitava komponendiga: lihast leiti B-12 tänu selleleseetõttu, et liha oli bakteritega saastatud.<ref name="[9]">[Loeffler, G. (2005). Basiswissen Biochemie. Heidelberg: Springer. p. 606. ISBN 3-540-23885-9.].</ref>

Kehale vajalikke teisi toitained, valke ja, aminohappeid leidub juur- ja puuviljades, teraviljasteraviljades, pähklites, sojas, munades janing piimatoodetes.<ref name="[10]">[http://www.soyfoods.com/soyfoodsdescriptions/soymilk.html Soymilk.].</ref> Taimetoidus on võrreldes segatoiduga vähem küllastunud rasvhappeid, kolesterooli (see puudub täielikult kui loobuda ka muna- ja piimatoodetest) ningja loomset valku. Samas pakub taimetoit rohkem süsivesikuid, kiudaineid, magneesiumi, kaaliumi, foolhappeid (B₉-vitamiini) ja antioksüdante nagu C- ja E-vitamiini ning muid fütokemikaale.<ref name="[11]">[http://eatright.org/ada/files/veg.pdf Eat Right.].</ref>