Olav Tryggvason: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:885A:FB80:54A9:30BD:6FBC:B446 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:7D0:885A:FB80:9457:E062:B594:7F95. Märgis: Tühistamine |
|||
11. rida:
==Elukäik==
===Lapsepõlv ja noorus===
Olav sündis millalgi 963. aasta paiku, kui ta isa Tryggve, esimese Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] pojapoeg, tapeti. Mõnedes allikates on ta sünnidaatumiks pakutud aga ka hilisemaid aastaid, mistõttu seatakse kahtluse alla tema põlvnemine Harald Kaunisjuuksest. [[Snorri Sturluson]] peab oma saagas siiski Olafit Tryggve pojaks. Pärast Tryggve tapmist olevat Olaf ja ta ema Astrid põgenenud [[Rootsi]] ja sealt edasi [[Gardarike]]sse (''[[Garðaríki]]'') ehk [[Kiievi suurvürstiriik]]i, kus valitses
Astrid plaanis sõita laevaga Holmgardi ([[Novgorod]]i), kuid tee peal olevat nende laeva vallutanud Eesti piraadid, kes orjastasid laevalolijad. Toona kolmeaastane Olav lahutati oma emast ja anti koos oma kasuisa Thorolfi ja tolle poja Thorkilliga Klerkoni-nimelisele mehele, kes Thorolfi tapnud. Hiljem müünud ta Olafi edasi Klerki-nimelisele mehele, kes vahetanud ta hea riide vastu mehega nimega Reas (Skandinaavia saagades on ka versioon, et Olaf olevat müüdud Lindanise, st. Tallinna turul ühe kitse eest). Reas kohelnud Olavit küllaltki hästi ja tema juures elanud ta kuus järgnevat aastat. Siis saabunud Eestisse Valdemari nimel makse koguma tema onu Sigurd ja märganud silmapaistvalt ilusat poissi, kes osutus tema õepojaks. Sigurd ostis Olavi Rease käest ära ja viis ta Holmgardi. Seal tapnud Olav oma orjastaja Klerkoni ja pääses rahva omakohtu käest vaid vereraha maksmisega. Olafi saaga selle osa kohta on oletatud, et kui ta ka tõepoolest Läänemere idakalda hõimude kätte vangi langes, siis palju tõenäolisemalt olid need kuralased, sest saagas olevad orjastajate nimed on pigem balti kui soomeugri omad. Pealegi on teada, et mõned Väina-äärsed balti hõimud olid küllaltki pikka aega Kiievi riigi maksusõltlased, samas kui Eesti ala kohta sellist fakti kuni [[1030]]. aastani teada ei ole.
| |||