Deradikaliseerumine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Deradikaliseerumine''' on protsess, mille raamesjooksul väheneb radikaliseerunud inimese pühendumus ja seotus vägivaldse äärmusliku maailmapildiga sellise määral, et ta ei soovi enam selles osaline olla.<ref>Kurt Braddock, John Horgan, Rehabilitating the Terrorists?: Challenges in Assessing the Effectiveness of De-radicalization Programs, (Terrorism and Political Violence, 2010, Vol 22), 280.</ref> Sageli kasutatakse deradikaliseerumise termini ''deradikaliseerumine'' asemel ka mõisteidtermineid ''deprogrammeerimine'', ''rehabiliteerimine'', ''integreerimine'' ja ''vastuideoloogia''.<ref name="Mohammed Elshimi 2017">Mohammed Elshimi, De-radicalisation in the UK Prevent . Strategy: Security, Identity, and Religion, (London, New York: Critical Terrorism Studies, Routledge, 2017), 58</ref> Deradikaliseerumine viitab ennetavatele [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastastele]] meetmetele, mille eesmärk on, et äärmuslike ja vägivaldsete usu- või poliitiliste [[ideoloogia]]tega inimesed võtaksid vastu mõõdukamaidmõõdukamad ja vägivallatuidvägivallatud vaateidvaated.

DeradikaliseerumiseDeradikaliseerumine on protsess, mille raameskäigus väheneb radikaliseerunud inimese pühendumus ja seotus vägivaldse äärmusliku maailmapildiga sellisesellisel määral, et ta ei soovi enam selles osaline olla.<ref name="Mohammed Elshimi 2017"/> Deradikaliseerumine on tihedalt seotud [[Radikaliseerumine|radikaliseerumise]] ja taasühiskonnastamisega.

Taasühiskonnastumine on protsess, mis aitab luua sidet uue, varasemast erineva ideoloogilise süsteemiga, mis johtub varasemastvarasematest keerulisematest lähtepunktidest. Need on seotud ühiskonna eri identiteetide ja rollidega, mis aitavad luua uutuue arusaama moraalsestmoraalse käitumisestkäitumise ja hinnangutesthinnangute kohta.<ref>Sarah, Marsden, Reintegrating extremists: deradicalization and desistance, (London: Palgrave Macmillian, 2017), 80.</ref>

EemaldumiseEemaldumine juuresvõib saabolla eristadafüüsiline füüsilist ja psühholoogilistvõi eemaldumistpsühholoogiline. Füüsilise eemaldumise põhjusekspõhjustavad võibnäiteks ollainimese julgeolekuorganisatsioonivahistamine, pooltpealesunnitud tabamine;rollivahetus, sunduslik liikumine ühest rollist teise; mõne paralleelsesenise rolli esilekerkiminetähtsuse nii, et üks muutub teistest vähem oluliseks,vähenemine ja liikumisest väljaheitmine.<ref>John Horgan, Deradicalization or Disengagement? A Process in Need of Clarity and a Counterterrorism Initiative in Need of Evaluation, (Perspectives on Terrorism. Vol 2, No 4, 2008), 5.</ref> PsühholoogilinePsühholoogilise eemaldumineeemaldumise onpõhjustab sageli põhjustatud liikmeks olemisega seotud negatiivsestnegatiivne kogemusestkogemus või tundmusesttundmus, prioriteetide muutusestmuutumine või organisatsiooniga seotud kujutelmade osalisestosaline või täielikusttäielik purunemisestpurunemine.<ref>John Horgan, Deradicalization or Disengagement? A Process in Need of Clarity and a Counterterrorism Initiative in Need of Evaluation, (Perspectives on Terrorism. Vol 2, No 4, 2008), 5</ref>

Nii deradikaliseerumine kui ka eemaldumine on keeruline protsesskeerulised, milleinimesiti puhulindividuaalsete erinevadpõhjustega kaprotsessid. individuaalsedSageli põhjused,jõuab miksinimene inimesedeemaldumiseni deradikaliseeruvadviiva ja/võipöördepunktini eemalduvad.siis, Kuikui lahkumine osutubmuutub jäämisest kasulikumaks kui jäämine, jõuab inimene pöördepunkti, mis viib eemaldumiseni.

Muutus lojaalsuses<ref>Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661; Fernando Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 796.</ref>, uute väljavaadete tekkimine töö, hariduse või huvitegevuse kaudu<ref>Mary Beth Altier, Christian N. Thorougood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661.</ref>, soov abielluda ja luua pere<ref>Fernando, Reinares, Exit from terrorism: A qualitative empirical study on disengagement and deradicalization among members of ETA, (Terrorism and Political Violence. No 5, Vol 23, 2011), 795-797</ref>, positiivne kokkupuude mõõdukatega<ref>Anja Dalgaard-Nielsen, Promoting Exit from Violent Extremism: Themes and Approaches, (Studies in Conflict&Terroism, 2013), 105-106; Mary Beth Altier, Christian N. Thoroughgood, John, G. Horgan, Turning away from terrorism: Lessons from psychology, sociology, and criminology, (Journal of Peace Research. Vol 51, No 5), 647–661</ref>, majanduslikud stiimulid – eraldumine on tõenäolisem, kui liige ei ole organisatsioonist majanduslikult sõltuv<ref name="ReferenceA"/>, amnestia<ref name="ReferenceA"/>.

DeradikaliseerumiseEnne deradikaliseerumise ja/või eemaldumise toetamise alustamiseksalustamist on vajatuleb välja selgitada asjaolud, mis on olnudpõhjustanud inimese mõttemaailma muutumise ja organisatsiooniga liitumise põhjused. KuiNeid needteades on selgunud,lihtsam oninimesele paremini teada, millistsobilikku toetust inimene oma teel vajabpakkuda.

DeradikaliseerumisprogrammidDeradikaliseerumisprogramme onkorraldavad riiklikeriiklikud ja/või kolmanda sektori organisatsioonideorganisatsioonid. pakutavadNende tegevused,tegevuste eteesmärk on toetada inimese mõttemaailma muutmistmuutumist ja tema taasühiskonnastumist. Programmide või toetavate tegevuste õnnestumine on kahesuunaline tee, sest need esitavad väljakutseid nii indiviidile kui ka kogu ühiskonnale tervikuna. Kui ühiskond ei ole selleks valmis, ei saa programm olla lõpuni edukas.

=== Programmid, mida viivad läbijuhivad valitsusvälised organisatsioonid ===

PeamiseltKolmanda viivadsektori organisatsioonid korraldavad tegevusi riigi teoltoel. läbi kolmanda sektori organisatsioonid, misTegevused on osalejale tasuta., Inimenenendega saab liituda tegevusega vabatahtlikkuse alusel.<ref>Koehler, Daniel Understanding deradicalization: methods, tools and programs for countering

ValitsusvälisedValitsusväliseid passiivsedpassiivseid ideoloogiata programmid, mis viiakse läbiprogramme vabaühendustkorraldavad pooltvabaühendused riigi või annetajate toetusel. Ideoloogiata tähendab, et religioossed ja poliitilised vaated on iga inimese eraasi, mistapmistõttu neid ei käsitleta. Küll aga toetatakse inimese käitumismustrite muutmistmuutumist, läbikasutades teraapiateselleks teraapiaid, nõustamisenõustamist ja sotsiaal-majandusliku elujärje parandamiseparandamist, ntnäiteks eluaidatakse leida uus töö- ja töökoha leidmisegaelukoht.<ref>Koehler, Daniel Understanding deradicalization: methods, tools and programs for countering

Tegevuste käigus toimuvad ideoloogilised arutelud ja debatid, mis lähtuvad antud riigi enamlevinud islamivoolust. ValitsuspõhisedValitsuspõhiseid aktiivsedaktiivseid ideoloogiaga programme kasutatakse Lähis-Ida ja Kagu-Aasia riikide vanglates. Kuna programmi viiaksejuhib läbi riigi pooltriik, siis osalejad näevadsuhtuvad läbiviijaidprogrammi korraldajatesse kui vaenlasivaenlastesse. Organisatsioonist lahkumise või oma mõttemustrite muutmise vastasuse tõttu on palju vastuhakku, mida võidakse karistada peksmise, piinamise või selliste hüvede keelamisega nagu perega kohtumine, võimalus teha trenni.<ref>Koehler, Daniel Understanding deradicalization: methods, tools and programs for countering

Valitsuspõhised aktiivsed ilma ideoloogiata programmid on peamiselt levinud lääneriikides ja Indoneesias. Need on vanglapõhised integratsiooni- ja rehabilitatsiooniprogrammid. Kuigi otseselt ei räägita ideoloogiast ja selle muutmisest, võetakse läbi mõne muu teema, mis hõlmavad ka inimeste mõttemustreid ja teoloogiat. Peamine fookus on suunata inimesi elama vägivallavaba elu. Metodoloogiliselt keskendutakse hariduse- ja kutseõppe andmisele, mentorlusele, psühholoogilisele ja sotsiaal-majanduslikule nõustamisele. Siiski on märgatud, et mingit pidilaadi spirituaalespirituaalne-religioosne nõustamine peab olema programmis sees.<ref>Koehler, Daniel Understanding deradicalization: methods, tools and programs for countering

Avaliku ja erasektori koostöökoostööl põhinevadpõhinevate passiivsedideoloogiagapassiivse ideoloogiaga programmide puhul on tegemist valitsuse loodud programmidega, mille osas tehakse koostööd avaliku sektori väliste organisatsioonidega, kes korraldavad ise viivad mõnd osa, nt religioonialast või psühholoogilist nõustamist läbi. Erinevatest sektoritest pärit organisatsioonid töötavad efektiivsemalt ja tekitavad osalejas vähem viha ja vastasseisu.<ref>Koehler, Daniel Understanding deradicalization: methods, tools and programs for countering

DeradikaliseerumiseDeradikaliseerumist toetamisega tegelevadtoetavad ka mitmed ettevõtted. Londonis baseeruv Moonshot CVE tegelebpüüab äärmuslastetõkestada tegevuseäärmuslaste tõkestamisegategevust sotsiaalmeedias. TäpsemaltNäiteks võtavad spetsiaalse väljaõppe saanud sotsiaaltöötajad äärmuslikkuseäärmuslikkusele märkeviitavate näitavatemärkide profiiliomanikegapuhul profiiliomanikuga ühendust ja soovivad kohtuda, et arutada nendetema maailmavaate üle. KaSamuti toetatakseannab vabaühendusiettevõte vabaühendustele, valitsusivalitsustele ja rahvusvahelisirahvusvahelistele organisatsiooneorganisatsioonidele nõu selle kohta, kuidas toetada inimeste deradikaliseerumist virtuaalkeskkondades ja vägivaldakuidas tõkestavatekorraldada vägivalda kampaaniatetõkestavaid tegemiseskampaaniaid.<ref>http://moonshotcve.com/</ref>

Google'i mõttekoda Jigsaw on välja töötanud uue programmi, mida nimetatakse ümberkorraldamismeetodiks,. See programm kuskasutab Google'i otsingu reklaamialgoritme ja YouTube'i videoplatvormi kasutatakse eesmärgipäraste [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISISe]] värbajate sihtimiseksmärkamiseks ja lõppkokkuvõttesleidmiseks, et hoitaksetakistada neid grupiga ühinemast.

Masinõpet ja teaduslikku uurimistandmeanalüüsi saab kasutada deradikaliseerimise jaoks kõige tõhusama sisu (nt videod) leidmiseks, et teada saada, miks inimesed terroristlikest liikumistest lahkuvad ja mis on vägivaldsete radikaalide püüded.

Renee Garfinkel märgib samuti, et isiklikud suhted mängivad olulist rolli vägivalla üleminekul vägivallatuks tegevuseks, öeldes, et "muutus sõltub sageli suhtest mentorigamentori või sõbraga, kes toetab ja kinnitab rahumeelset käitumist". Lisaks võiks koolides asendada usuõpetuse ilmaliku eetikakoolitusega, kus arutletaks asjakohaste küsimuste üle, et vähendada usulist äärmuslust ja hoida noori radikalismi pöördumast.

Ettevõtted, organisatsioonid ja riigid võivad kasutada deradikalisatsiooni ettekäändena, omaet propagandalevitada levitamiseksoma propagandat või manipuleerida rahulike vaadetega inimeste manipuleerimiseksinimestega. Asjakohane järelevalve, nõuetekohased koolitusandmed masinõppe lähenemisviiside kohta ja teised sarnased meetmed võivad selliseid riske leevendada.

Sotsioloog Gérald Bronner nimetab "deradikaliseerumise"terminit mõistet''deradikaliseerumine'' vigaseks, öeldes: <nowiki>''</nowiki>See kõlab, nagu te saaksite idee või uskumuse inimese peast ära võtta, aga mina arvan, et see on lihtsalt võimatu", ja soovitab selle asemel "mitte mingi vaimne manipuleerimine, vaid vastupidine – meeltevabastus aitab neil intellektuaalset immuunsüsteemi tugevdada".