Redaktsioon: 10. veebruar 2020, kell 19:31 redigeeri Helekal (arutelu \| kaastöö) 604 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. veebruar 2020, kell 19:37 redigeeri eemalda Helekal (arutelu \| kaastöö) 604 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{Keeletoimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=mai}}~~ [[Fail:Leo Fall 1915.jpg\|pisi\|Leo Fall (1915)]] '''Leo Fall''' ([[2. veebruar]] [[1873]] [[Olomouc]] – [[16. september]] [[1925]] [[Viin]]) oli juudi päritolu [[Austria]] helilooja ja dirigent, Viini klassikalise operetikoolkonna nimekas esindaja. 8. rida: Esimesed teadmised muusikast sai ta noorukina Viini konservatooriumis. [[Robert Fuchs]] ja [[Johann Nepomuk Fuchs]] andsid talle [[viiul]]i-, [[klaver]]i-, harmoonia- ja komponeerimistunde. Leo asus elama oma isa [[Moritz Fall]]i juurde ~~Berliini~~[[Berliin]]i ja järgnes talle Lembergi ([[Lviv]]). Isa, kes oli sõjaväeorkestri kapellmeister ja helilooja, andis pojale viiulitunde ja näpunäiteid komponeerimisel. Esimese töökoha sai Leo Austria 50. jalaväerügemendi orkestris, mängides seal viiulit koos [[Ferenc Lehár]]iga, kelle isa oli selle orkestri kapellmeister. 1890. aastate alguses mängis ta Berliinis oma isa kohvikuorkestris ning teenis lisaelatist klaverisaatjana kabareedes ja viiulimängijana [[Reichshallentheater]]i orkestris. == Tegevus muusikateatrites == 1895. aastal pakuti talle esimese viiuli mängija ja dirigendi kohta ~~Hamburgi~~[[Hamburg]]i teatris. Sealt siirdus ta Kölni teatrisse, siis Berliini [[Zentraltheater]]isse ja lõpuks mainekasse Berliini [[Metropol-Theater]]isse operetidirigendiks. Nende teatrite juures komponeeris ta esitatavatele tükkidele lisalugusid. Leo kirjutas laule ka Berliini kabaree [[Die bösen Buben]] etendustele. Tema lavamuusika komponeerise esimesed katsetused polnud edukad. Berliinis lavastatud ooperid "Paroli" ja "Der Rebell" jäid erilise tähelepanuta ning Mannheimis kukkus ooper "Irrlicht" haledalt läbi. Pärast abiellumist (1904) asus ta 1906. aastal elama Viini, kus keskendus operettide loomisele. Seal saavutas ta kohe teostega "Der fidele Bauer", "Die Dollarprinzessin" ("[[Dollariprintsess]]") ja "Die geschiedene Frau" ("[[Lahutatud naine]]") suure menu. 23. rida: == Lavastused Eesti teatrites == Leo Fall oli Lehári ja Kálmáni kõrval kõige populaarsem operetihelilooja Eesti teatrites enne teist maailmasõda. Aastatel 1912–1991 esitati tema loomingust Eestis 12 operetti 45 lavastuses: "Armas Augustin" ([[Rahvusooper Estonia\|Estonia]] 1912, 1920), "Dollariprintsess" (8 lavastust), "Floriida roosid" (Estonia 1929), "Hispaania ööbik" (Estonia 1923; [[Endla (teater)\|Endla]] 1925; [[Vanemuine (teater)\|Vanemuine]] 1926), "Ilus Risette" (Estonia 1921), "Lahutatud naine" (Estonia 1913, 1917; Vanemuine 1926; Endla 1926), "Madame Pompadour" (Estonia 1923; Vanemuine 1923; Endla 1928), "Magus kavaler" (Estonia 1926), "Mai roosid" ([[Ugala]] 1938), "Šampanjeri kork" (Vanemuine 1926), "Stambuli roos" (Estonia 1922; Endla 1927) ja populaarseima teosena "Lõbus talupoeg" ("Der fidele Bauer"), mida on esitatud 19 lavastuses 9 teatris. Viimane ongi helilooja ainus teos, mida Eestis on ka pärast teist maailmasõda esitatud (1945 Vanemuises ja Endlas ning 1991 [[Eesti Draamateater\|Draamateatris]]). == Looming ==

Leo Fall: erinevus redaktsioonide vahel