Erinevus lehekülje "Anglikaani kirik" redaktsioonide vahel

 
==Ajalugu==
Anglikaani kiriku rajas poliitilistel kui ka isiklikel põhjustel [[Inglismaa]] [[kuningas]] [[Henry VIII]], kes läks tülli [[Rooma-katoliku kirik]]u Rooma [[paavst]]iga, sest see ei andnud talle lahutust. Kuningas lõi Rooma-katoliku kirikust lahku ja kuulutas enda Inglismaa kiriku peaks. Inglismaa kiriku peaks oli kuningas, kes keeldus arvestamast Roomast lähtuva poliitikaga. Viidi läbi mõned reformid Mandri-Euroopa eeskujul. Nende reformide peaarhitektiks võib pidada kuningale lojaalset Canterbury peapiiskoppi [[Thomas Cranmer]]it. Anglikaani kirikust sai riigiaparaadi osa ning selle varad kuulusid kuningale. Kloostrid suleti, nende maad ja varad läksid kuninga kätte, kes müüs või rentis need peamiselt õukondlastele ning sai seeläbi tohutuid summasid. Algas usupuhastus ning sidemed Roomaga katkesid. Usupuhastuse käigus tekkis anglikaani kirik, mille õpetuse laad on protestantlik, ent organisatsioon, jumalateenistuse kord ning [[dogma]]d on katoliiklikud.
 
Henry VIII järglase [[Edward VI]] ajal hakati astuma konkreetseid samme protestantliku kirikukorralduse sisseseadmiseks. Ent Edward VI suri ja troonile tõusis [[Mary Tudor]], kes taaskehtestas katoliikliku kirikukorralduse. Protestantlik reform jäi pooleli ja lõplikult pääses [[reformatsioon]] Inglismaa kirikus võidule alles Henry tütre, kuninganna [[Elisabeth I]] (1558–1603) valitsemisajal. Elizabeth jätkas isa poliitikat, kuid erinevalt Henry VIII-st, kes oskas sisepoliitikas laveerida oma toetajate ja katoliiklaste vahel, valis tema teise tee. Elizabeth I hakkas katoliiklaste suhtes ajama jäika poliitikat. Neil ei jäänud üle muud, kui asuda osutama erinevates vormides vastupanu. Inglismaa katoliiklasi toetasid paavst ja Euroopa katoliiklikud riigid. Lõppkokkuvõttes oli Elizabeth I valitsus oma poliitikas edukas – kuninganna valitsusaja lõpuks oli ränga trahvipoliitika tulemusel katoliiklikuks jäänud vaid üks protsent kogu elanikkonnast.