Harry Harlow: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lisasin viidete jaotise. |
Tõstsin lõike ümber, muutsin pealkirja vormi. Sisu ei muutnud. |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=detsember}} {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2019}}
'''Harry Frederick Harlow''' (sünninimega Harry Israel; [[31. oktoober]] [[1905]] – [[6. detsember]] [[1981]]) oli [[USA|Ameerika]] psühholoog, kes on tuntud [[Reesusmakaak|reesusmakaakidega]] tehtud eksperimentide poolest. Ta korraldas mitmesuguseid katseid emast varakult lahutatud reesusmakaagibeebidega, et uurida nende abil [[Kiindumussuhe|kiindumussuhte]] kujunemist ja olulisust, sõltuvusvajadust ning sotsiaalse isolatsiooni mõju väikesele loomalapsele. Nende eksperimentidega tõestas Harlow, et turvaline füüsiline kontakt vanemaga, vanemlik hoolitsus ning sotsiaalse kontakti olemasolu on reesusmakaagi sotsiaalse ja kognitiivse arengu jaoks hädavajalikud. Ta tegi enamiku oma uuringutest [[Wisconsini ülikool|Wisconsini ülikoolis]]. Üks Harlow' doktorantidest oli [[Humanistlik psühholoogia|humanistlik psühholoog]] [[Abraham Maslow]].
Harlow' eksperimendid olid vastuolulised, näiteks pani ta vastsündinud reesusmakaagid kuni 12 kuuks täielikku isolatsiooni. Pärast isolatsioonist välja toomist ei suutnud need makaagid primaadiühiskonnas toimetulemiseks vajalikke sotsiaalseid oskusi enam täielikult omandada.<ref>{{Netiviide|autor=Harlow, Harry F.; Dodsworth, Robert O.; Harlow, Margaret K.|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC285801/pdf/pnas00159-0105.pdf|pealkiri=Total Social Isolation in Monkeys|väljaanne=|aeg=28. aprill 1965|vaadatud=05.02.2020}}</ref> Arvatakse, et loomade vabastamise liikumine aktiveerus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] osalt ka Harlow' eksperimentide tõttu.
7. rida:
Harry Israel sündis 31. oktoobril 1905 Mabel Rocki ja Alonzo Harlow Israeli pere neljast lapsest kolmandana. Harlow kasvas üles [[Fairfield]]is (Iowa, USA).
Harlow õppis aasta Reedi kolledžis [[Portland Trail Blazers|Portlandis]] [[Oregoni osariik|Oregoni osariigis]], kuid sai seejärel spetsiaalse võimekustesti tulemuste põhjal sisse [[Stanfordi ülikool|Stanfordi ülikooli]]. Esimesel semestril õppis ta inglise filoloogiat, kuid
Harlow õppis suuresti [[Lewis Terman]]i, [[Stanfordi-Binet' test]]i väljatöötaja käe all. Terman mõjutas
Harlow' isiklik elu oli mitmetahuline. Ta abiellus 1932. aastal Clara Mearsiga. Mears oli olnud enne nende romantilist suhet Harlow’ tudeng ja veel varem üks esimesi üle 150 [[Intelligentsuskvoot|IQ punkti]] saanud lastest, kelle käekäiku Terman jälgis<ref name=":0" />. Harlow'l ja Mearsil oli kaks last: Robert ja Richard. 1946. aastal lahutasid nad oma abielu. Samal aastal abiellus Harlow lastepsühholoog Margaret Kuenne’iga. Sellest abielust sündis samuti kaks last: Pamela ja Jonathan. Margaret suri 1971. aastal pärast pikka võitlust vähiga. 1972. aastal abiellus Harlow uuesti Clara Mearsiga ning nad elasid [[Tucson|Tucsonis]] [[Arizona|Arizonas]] kuni Harlow' surmani 1981. aastal. ▼
Kohe pärast doktorikraadi saamist võttis Harlow vastu professuuri [[Wisconsini ülikool|Wisconsini ülikoolis]]. Harlow'l ei õnnestunud veenda sealset psühholoogiainstituuti, et see annaks talle sobiliku laboripinna. Seepärast omandas Harlow ülikooli läheduses tühjana seisva hoone, mille renoveeris oma tudengite kaasabil.
Aastatel 1952–1955 töötas Harlow Rahvusliku Uuringute Nõukogu antropoloogia ja psühholoogia osakonna juhatajana, aastatel 1958–1959 konsultandina sõjaväe teaduslikus nõukogus ning oli [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon|Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA)]] president. ▼
Harlow pälvis arvukalt autasusid, sealhulgas Howard Crosby Warreni medali (1956), medali [[National Medal of Science]] (1967) ja kuldmedali Ameerika Psühholoogide Ühingult (1973).
▲Aastatel 1952–1955 töötas Harlow Rahvusliku Uuringute Nõukogu antropoloogia ja psühholoogia osakonna juhatajana, aastatel 1958–1959 konsultandina sõjaväe teaduslikus nõukogus ning oli [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon|Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA)]] president.
▲Harlow' isiklik elu oli mitmetahuline. Ta abiellus 1932. aastal Clara Mearsiga. Mears oli olnud enne nende romantilist suhet Harlow’ tudeng ja veel varem üks esimesi üle 150 [[Intelligentsuskvoot|IQ punkti]] saanud lastest, kelle käekäiku Terman jälgis<ref name=":0" />. Harlow'l ja Mearsil oli kaks last: Robert ja Richard. 1946. aastal lahutasid nad oma abielu. Samal aastal abiellus Harlow lastepsühholoog Margaret Kuenne’iga. Sellest abielust sündis samuti kaks last: Pamela ja Jonathan. Margaret suri 1971. aastal pärast pikka võitlust vähiga. 1972. aastal abiellus Harlow uuesti Clara Mearsiga ning nad elasid [[Tucson|Tucsonis]] [[Arizona|Arizonas]] kuni Harlow' surmani 1981. aastal.
=== Eksperimendid ahvidega ===
| |||